Reedel zellukasse sõites selgus, et taaskord on agarad tee-ehitajad suutnud üles kaevata just täpselt selle osa, mida mööda mina sõita tahaksin ja teiste võimalike väljapääsude ette telliskive ladunud. Nii, et ma jälgisin jälle teisi liiklejaid ja eirasin märke. Olin just ummikust tulnud ja ei tahtnud sinna tagasi pöörduda, liiatigi olin juba platsile hilinenud.
Järgmisel nädalal ma üldse ei hakka üritama sinna kanti. Üldsegi on viljandi maantee palju rahulikum ja rekkaid seal ka ei sõida. Teeolud jätavad küll suures osas soovida ja vihmaga on seal ikka päris jube sõita.
Aga sulkas ma ei olnudki kõige suurem kaotaja. Ühe mängu ma igatahes ma võitsin:) Käsi on küll siiani haige, kuigi enne sulkat tegin soojendust autokummi täis pumbates.
