Turbotigu


Üks pilt ütlevat rohkem, kui tuhat sõna. Panen mitu pilti ja luban et tuhandeid sõnu kirjutama ei hakka. Mõned aga siiski:)
Nagu näiteks seda, et meil jubedalt ilmaga vedas. Üldiselt pidi sealkandis pilvine olema, meil aga paistis kogu aeg päike. Külm oli ikka natuke, mägede värk, aga ikka parem, kui siin. Kohe väga väga palju parem. Milaano temperatuur oli muidugi +23 nii, et natukene oli kahju sealt kohe edasi minna. Aga mägedesse jõudes enam ei olnud kahju.
Need väiksed külakesed Alpides olid jube nunnud. Kaasa arvatud Torgnon, kus meie peatuspaik oli. Supermarketeid seal polnud, aga kõik vajaliku sai kohalikust pisikesest poest kätte. Ühes naaberlinnas sai isegi kaardiga maksta. Muuhulgas sai kodutehtud liha ja juustu ühest spetspoest, mille müüja väidetavalt mingi hevimees pidi olema:) Muu lihakraami hulgas vedeles neil seal üks surnud kana, koos pea ja jalgadega. Sellist vaatepilti meie poodides juba ei näe. Õnneks. Lehmad kõndisid ka linnatänaval. See nägi ka üsna veider välja.
Aga mis siin ikka pikalt kommenteerida. Ma läheks sinna iga kell tagasi. Juba vaate tõttu. Võin mägesid tundide kaupa vahtida. Lisaks on seal olemas üks täitsa kena suusamägi, kuhu saaks talvel laudama minna. See ei ole ilmselt küll odav, aga öömaja kulud jääksid ära.
Selline vaade avanes siis meie peatuspaigast

Ja selline

Vaade suusamäelt

Väikse ronimise tripi tegime ka. Väsitav oli tiba aga hullult ilus