Aasta hakkas kokkuvõttes tunduma juba täitsa hea, aga siis saabusid need paar viimast päeva. Või lausa kolmas läheb täna. Kui kõik on pea peale pööratud, inimesed on hullud ja vihased ja kõik on vaenlased. Ja ma ei räägi endast. Mina olen rahulik. Ainult natukene mures. Eks juba unes maja põlemise nägemine, kui eelmisel õhtul on ähvardatud see pigem põlema panna, kui välja kolida, näitab, et päris veendunud, et miskit hullu veel juhtuma ei hakka, ma pole. Lisaks muretsen oma kasside pärast. No ei ole tore aasta lõpp, kui inimesed segi pööravad. Ehk siis jätkuvalt suudavad meie koeratapjatest naabrid meie ellu segadust külvata ja kõigi tuju rikkuda. Ja kõik selle pärast, et nad omal ajal ei ole endale isiklikku torustikku ehitanud, vaid jätkuvalt kasutavad meie korteri alt läbi minevat süsteemi. Ja probleemide tekkimisel ilmuvad nad meie ukse taha, ometigi peaks neil olema juba piisavalt oidu seda mitte teha. Sooja vastuvõttu ei saa nad iialgi sealt. Asjasse on segatud juba ka politsei ja ausalt öeldes, pole ma kindel, kas mindki enam tuppa lastakse. Võimalik, et homme peangi lihtsalt haarama sealt oma asjad ja kassid ja jäädavalt linna kolima.
Vastik vastik. Aasta lõpp on päris mitmele inimesele rikutud. Isegi see ei päästa, et siin Äksi külas hakkas just lund sadama. Pealegi, võtan ma kohe ette teekonna Põlvasse, kus pidi hoopis vihma sadama. Katsetan uusi teid, mida enne sõitnud pole. Eks uuel aastal paistab, mis seal kodus toimub. Head lõppu.. loodetavasti..
