Ega vist ürituse kirjelduses pole mõtet väga detailidesse laskuda. Suures plaanis oli ta üsna samasugune nagu eelmisel aastal.
Munade jagamise osa oli sel aastal küll nõmedalt korraldatud. Kuna auhindu anti rohkem, siis üritati nende üleandmisega kiirelt ühele poole saada ja nii kutsuti lavale seekord vaid kulla saajad. Isegi finaliste ei loetud üles, mainiti ära vaid pronks ja hõbe ja kuld kutsuti lavale. Kuidagi väga mage oli ja paljud kurtsid seda. Aga aplausi eest oleksime meie võinud jälle eriauhinna saada. See vist on igal aastal nii olnud:)
Edasi läksime otse klubisse, kus seekord ei jagatud isegi tasuta jooki. Õigemini jagati, aga alles siis, kui mingi tund aega olime klubis olnud. Tegelt oleks vist klubis juba pidanud kohe vee peale üle minema. Ma kipun seda alati unustama, kui ma juba natuke joonud olen, et peaks varsti hoogu maha võtma. Nii mul siis ongi täna juba päev otsa kestnud pohmell. Lõunaks jõudsin tööle küll, aga ega ma siin peale keefiri joomise ja mälu puzzle kokkupanemise suurt midagi teinud pole.
Kusjuures ma ei suuda meenutada, et mida ma seal klubis tegin, et mul nagu igav seal ei olnudki. Vist suhtlesin omade ja võõraste inimestega, muuhulgas oma hambaarstiga. Jõin. Suudlesin sama mehega, kellega eelmisel aastal samal peol. Korra käisin tantsimas ka ja suudlesin mingi võõra mehega ja ma ei mäleta miks. Ei tea, kas peaks oma italiaanole ka rääkima.. siis ta saab ka äkki aru, kui vastik võib tõe kuulamine olla. Ühesõnaga jõin liiga palju jälle. Õnneks tegi buss aegajalt peatusi..
Ja nüüd tööpäeva lõpuks on mul juba veidi parem ja võib koju minna ja siis maale sõita.
