Ootamatult külm on – või noh, mitte nüüd väga ootamatult, sest ilmateade ju lubas. Aga just ju oli soe – sai uisutada ja üheks päevaks isegi talvemantel tagiga asendatud. See mantel kogubki elektrit endasse – sain siis ühe päeva särtsu saamata ringi käia:)
Täna jätsin minemata reklaamivaatamise-autoliigu üritusele. Ammu ei ole neid reklaamivaatamisi enam olnud ja tegelt on see päris mõnus traditsioon. Aga täna jäi puhtalt töö tõttu vahele. Täna oleks tegelt päris mitu alternatiivi tööle olnud – kinno kutsuti ja ma arvan, et ma oleks ujuma ka läinud, kui peale minu veel oleks huvilisi olnud. Aga noh, töö pärast kõik muud plaanid pekkis. Praegu on jälle see aeg, kus tuleb teha pikemaid päevi, et saaks asjad õigeks ajaks valmis. Ja asi pole üldse selles, nagu ei teeks ma piisavalt kiiresti tööd. Vaid selles, et mulle antakse viimasel hetkel materjalid ja öeldakse, et homseks olgu olla. No ei ole ma mingi imeinimene, kes sellise töömahu juures seda suudaks. Mõned ületunnid ma võin muidugi teha, pole üldse probleemi, aga ma ei saa aru, kuidas selliseid utoopilisi nõudmisi esitatakse üldse. Kusjuures, samal ajal kõik mu teised projektid on ootele pandud. Milles nemad süüdi, onju. Ükspäev nägin ma tööasju unes ka. Miskit eeloleva seminariga seoses. See oli see õhtu, kus ma läksin peavaluga magama. Võtsin tabletti, aga hommikul oli ikka peavalu alles. Ja siis oligi terve päev kuidagi vastik olla ja siis veel nõuti igasugu asju kah. See võis ilmast kah olla. See oli vist eile… Aga homme tuleb vist üsna sama hull päev, kui täna.
