Eile oli täiesti hull päev tööl. Kartsin täna samasugust, aga hetkel on olukord veel suht rahulik. Muidugi mõni hetk tagasi avastasin, et mingi osa eilsest tööst on vastu taevast lennanud, kuna arvuti oli öösel restartinud ja ma osad asjad salvestamata unustanud. Aga mingeid hulle kahjusid pole ilmselt.
Tööl sain eile jälle kurjaks inimeste peale ja mõtlesin, et kas ma võtan nüüd päevapealt puhkust või lähen üldse minema. Puhkust on ilmselt vaja, kui ma nii kergelt endast välja lähen. Õnneks on ülejäänud inimesed suht mõistlikud meil ja ei lase end loodetavasti väga häirida mu nõelavast olekust. A ega nendegi kannatus pole igavene.
Nõme, et just nüüd on meil käimas iga-aastane tagasiside andmine inimestele. Ma ei suuda isegi endale positiivset hinnangut anda, mis siis veel teistest tahta.. Aga olen ka kuulnud, et ma pole ainukesena sellises seisus.
See euroviisu vaatamine on ka kole väsitav. Sest ega siis seda saadet õlleta vaadata saa. Ainult, et hommikuti tundub see eelmise õhtu õlletamine tihtipeale halb mõte. Kui ma suudaks selle juba õhtul endale selgeks teha, oleks täitsa hea. Aga ma vajan veel veenmist.
Tundub, et rahvusvahelise tähelepanu saavutamine vajab veel läbi töötamist, pronksmonstrumist ei piisanud seekord punktide kogumiseks. Ja laulust ilmselgelt ei piisa vajaliku osa euroopa äravõlumiseks. Aga tühja kah, see võistlus pole tegelt mingi näitaja ju. Sest igal rahval on oma stiil ja sellega seoses ka omad lemmikud. Ja lisaks on naabrid.
