Oh õudust.. jälle üks neid päevi, kus hommik on olnud täitsa oolrait ja õhtuks olen jälle täiesti hammustamisvõimeline.
Muidugi, ma oleksin pidanud selle kirja panema kohe peale tööd, siis oleks see teravus rohkem välja tulnud, aga siis ei olnud aega ja nüüdseks olen juba üsna maha rahunenud. Igatahes oli väga abiks mõte kiruda praegust pj-i eelmisele pj-le:) Sai meelde tuletatud, et tol ajal olid asjad ikka teistmoodi ja paremini korraldatud ja tol ajal pj ei süüdistanud mind oma tegemata jätmistes. Ja üldsegi, tööl läks asi teemast lõpuks nii välja, et hakati lihtsalt ründama. Emotsionaalne nagu ma olen, ei pidanud ma kaua vastu ja solvusin ja hakkasin ajaviiteks tseevee onlaini lugema ja ühe kolleegiga msn-is arutama, kuhu edasi tööle võiks minna.
Näis, kas ma tahan meie väiksele firma väljasõidule reedel minna. Oli küll mõte, et peale seda jama ei lähe ma sinna, aga õhtul helistas üks kolleeg, kes kogu selles kirjavahetuses ka cc-s oli ja üritas natuke mind maha rahustada ja mina omakorda üritasin talle oma seisukohti selgitada. Teada värk on, et ma pole selgitamises suurem asi tegelane, aga üldiselt sai mõnigi asi selgeks nii talle, kui mulle. Nüüd on veel ise küsimus, kuidas teha pj-le selgeks, et mina ei vastuta tema tegemata töö eest. Ma tean, et ma muutun emotsionaalseks jälle, kui asi läheb vaidluseks ja siis ei suuda ma selgelt mõelda ja argumenteerida. Ja siis ma lihtsalt mossitan ja olen vait, sest nii on lihtsam. Ja siis nad imestavad, kui ma tõrjun neid, kui nad oma uute ülesannetega tulevad. Igal asjal on ikka põhjus. Ja ma ei ütlegi, et kõik põhjused halvas projektijuhtimises on – ei ole, ma võin leida hulga põhjuseid enda halvas käitumises kodust ja veel igalt poolt mujalt. Aga seda poolt tasuks ikka ka vaadata enne, kui teiste inimeste suunas lahmima hakata.
Aga aitab küll sest teemast. Ma sain hiljem õnneks täiesti positiivse elamuse endise pj juurest, kellele sai kurta, kes on asja sees olnud ja mõistab. Ja kellel muuhulgas on kodus imenunnu pisike lapsuke, kes täna isegi mulle naeratas. Mitu korda:) Nii, et koju jõudsin ma täna juba täiesti normaalses olekus. Oleks otse koju läinud, võinuks asi teine olla. Siit moraal: jälgi alati, mis teed pidi sa koju lähed õhtul:)
Ja ma avastan muudkui, et ma olen laste koha pealt ikka jube tark:P Õe ja venna kõrvalt nii palju nähtud, et hea tarka mängida ja kogemusi jagada. Aga kõrvalt õpetada on alati lihtsam:)
Ahjaa, oma auhinnaõlle sain ka kätte:) tänkjuuu!!
Ja ma mõtlesin, et lähen jälle varem magama. Need mõned korrad, kui ma seda proovinud olen, on ikka hommikul kergem küll. Et tegelikult saab ikka küll ise oma elu kergemaks teha.
