Pulmas käidud selleks korraks siis.
Selliseid üritusi on üsna raske kirjeldada, sest ühe õhtu jooksul toimub nii palju ja meelde jääb lõpuks vähe. Aga see eest on mul selgelt meeles sõit sihtkohta ja tagasi. Hullemat teekonda annab ette kujutada. Mul nimelt hakkas kohe sõitmise alguses pea valutama. Võtsin kohe tableti ja siis veel ühe, aga nende mõju tundus olevat vastupidine – peavalu läks muudkui hullemaks ja lisaks läks veel süda pahaks. Ma ei tea, et mul kunagi varem migreeni oleks olnud, aga see eilne oli vist küll sinna kanti. Ja sõidetav maa ei olnud üldse mitte lühike. Vahepeal jõudsin isegi hakata süüdistama neid reedeseid alkovabu õllesid, mis maitsesid kohutavalt. Ju need mingi pseudopohmelli tekitasid. Niisama lambist ei saa ju nii halb hakata.
Kohale jõudes võtsin veel kaks tabletti ja õhtu jooksul see peavalu lõpuks ikka kadus ära. Ma muidugi lootsin, et peale sellist kogust tablette võin ma rahulikult juua, kartmata hommikust pohmelli peavalu. No peavalu tõesti hommikul eriti polnud, see eest oli jälle paha olla ja tagasiteel autos hakkas aina halvem. Nii ma oma hommikusöögi metsa alla jätsingi. Võibolla ma lihtsalt ei kannata igas autos sõitmist. Kodus igatahes hakkas jälle parem (kell oli ka muidugi sealmaal, et oli ka aeg) ja enda autoga linna sõites mul küll süda pahaks ei läinud.
Imelik on see, et õel ja emal oli kah mingi jube peavalu. Ega see ometi mingi uus popp viirus pole??
Pulm ise oli tore. Bänd oli lahe ja pruutpaari auks kokku kogunenud inimesed olid toredad. Selles pulmas ei olnud mingit probleemi olla üksinda. Sest tuttavaid ja pooltuttavaid oli palju ja ka võõrad olid üsna suhtlemisaldid. Isegi üks paar korda nähtud inimene ühest väga toredast bändist tundis mu ära ja mäletas nimegi. Meil on lisaks nende muusikale veel ühiseks huviks meie kassid:) Tal on ka kaks kassi nagu mulgi. Sain veel teada, et neil uus plaat ilmumas.
Koht, kus pidu peeti, oli üks ilus ja mõnus koht, kust ei puudunud piisav arv magamiskohti ega ka saun tiikihüppamise võimalusega. Mullivann oli ka, aga selle vesi haises nii rämedalt, et see ei kutsnud kohe kuidagi kasutama.
Kusjuures, ma sain lõpuks elus esimest korda päris trumme proovida. Olen seda vist pool elu tahtnud ja eile avanes võimalus, kus bänd tegi pausi ja mul lubati end trummide peal välja elada. Ma ei pidanud pettuma, see oli veel ägedam, kui ma ette olin kujutanud. Põmst on meil juba mõnda aega plaanis teha oma firma bänd ja ammu kokkulepe olemas, et mina saan trummariks. Ega ma ju tegelikult ühtki pilli oskagi mängida, polegi muud varianti. Ainult, et trumme pole.
Alkovalik oli üks asi, milles ma tiba pettusin – aga no see oli ikkagi ainult üks asi, kõik muu oli tip-top. Nimelt oli seal küll väga hea vein, aga teades oma suhteid veini ja peavaluga, oleksin eelistanud õlut. Õlu aga, paraku, osutus originaaliks. Ma proovisin seda küll mitu korda, aga iga kord tundus maitse vastik. Nii ma siis tarbisin veini. Kuni ühel hetkel pold enam veiniklaasi käepärast, küll aga oli käeulatuses külm originaal. Ja võite arvata, mis juhtub, kui ma asju segamini joon (seda juba tegelikult mainisin alguses). Ja ega originaali maitse ei olnud siis ka ju paremaks läinud, lihtsalt tol hetkel oli juba savi.
Mul oli voodikoht ka täiesti olemas, aga kuna ma pigem eelistan privaatsust, kui mugavust, siis panin endale hoopis telgi üles. Ja ma kujutan ette, et ega seal mugavuse vahet suurt polnudki. Ainult peomöll kostis mulle telki ära kella kaheksani hommikul vist. Seekord ei olnud telgis külmetamisest juttugi – vastupidi – palavus tahtis ära tappa. Mingil hetkel vedasin oma kola täis telki päikse käest minema, aga ega see palju paremaks olukord ei teinud. Palavus jäi. Majas olla kah väga palav olnud ja lisaks ei saanud sealgi inimesed vist väga magada, kuna mingid noored vist teineteist seal väga häälekalt leidsid. Noh, seda osa ma õnneks telki ei kuulnud:)
Nädala pärast on jälle telkimine. Pean üritama meeles pidada, et telk tuleb kuskile varjulisse kohta panna eriti, kui on päikselist ilma oodata. Ilma me hetkel muidugi ei tea veel. Eilsel üritusel küll jubedalt vedas ilmaga.
Ahjaa, ja venna tibinas püüdis pruudi kimbu kinni. Või õigemini korjas selle üles maast, kuhu see kukkunud oli. Keegi eriti vist ei tormanud kah selle poole, oleks ju imelik olnud see sinna vedelema jätta.
Et, kui see sõit sinna ja tagasi välja arvata, oli kõik väga tore.
