Urrrrr.. ei ole lootustki vist olukorra paranemiseks. Üks jama teise otsa.. Kõigele muule lisaks pidi mu kass kadunud olema juba teist päeva. Tean küll, et ega see esimene kord tal hulkuma minna pole, aga kui juba ema ka täiesti mures on, siis ta nakatab mindki oma muretsemisega. Muidugi, tunduvalt hullem on olla seal kohapeal ja siis muretseda. Distantsilt on alati kergem selliseid asju teada. Aga nüüd ei vasta ema juba tükk aega telefonile ja nüüd muretsen ma juba tema pärast kah. Ainuke lohutus on, et kassid on ennegi mitu päeva järjest kadunud olnud. Võimalik, et käivad isegi salamahti söömas kodus, meil uks ju lahti, ja siis tormavad jälle oma retkele.
***
Aga siis põhilisest kah. Et kirun siin hoolega idikaid autojuhte, aga ega ma ise parem pole. S.t. ma ei mõtle neid tölle, kes suunatulesid ei tunnista ja teistele igal sammul ära üritavad teha. Pean silmas selliseid, kes pargivad kahe koha peal või üldse kinni kellegi või lihtsalt kobastavad igal sammul. Nagu mind täna töö juures pargiti nii kinni, et ma olin täitsa mures oma varase minema saamise pärast. No ei saa ju nii parkida, et jätad paar sentimeetrit eesoleva auto ja enda auto vahele. Võiks ikka natuke manööverdamisruumi jätta. Ise ma teistele niiviisi käru ei keera, pigem otsin sellise koha, kus ruumi rohkem, kui ma enda võimetes kindel pole. See parkimiskeenjus kadus küll minema enne, kui mul liikuma oli vaja pääseda. Nüüd aga mõtlen, et oleks ta ometi paigale jäänud. Ma oleks küll kirunud teda veel põhjalikult, aga oleksin olnud väga ettevaatlik sellest boksist väljasõitmisel. Nüüd aga valitses minu auto taga tühjus, minu arvates. Ja nii ma uljalt seal tagurdasin ja riivasin seda betoonposti, mida ma üldse tähele ei pannud enne, kui kriginat kuulsin. Teinekord enam ei pargi äärekivile nii lähedale. Nii, et autole pai tegemise asemel kriibin ta hullemini ära, kui mu kassid ealeski suudaksid. Ennustus puhkuse ajal autot remontida vist hakkab aina tõenäolisemaks muutuma. Siin meie hoovis on mu autole ka üks päris kobe kriim tekitatud sel ajal, kui auto nädal aega seisis. Ma vähemalt lõhun ainult enda autot. Aga selle tänase tõttu kirun end muudkui maapõhja. Loll, mis loll..
Küünlad sain küll täna vahetatud, aga remondimees arvas, et täitsa korralikud küünlad, et asi ilmselt on milleski muus. Nüüd hakkan siis otsima kohta, kus diagnostikat teha, sest kõiki juppe ei jõua ju ära vahetada nii igaks juhuks.
***
Asjad on enam-vähem pakitud. Selles mõttes pakitud, et välja otsitud ja põrandal laiali. Ma panen asjad alati siis alles kotti, kui minekuni on vähem, kui tund. Hommikuti lihtsalt on igasugu toimetamist ja sellega kaasneb alati pakitavate asjade kasutamine. Milleks ma siis peaksin neid kotti toppima üldse enne.
Aga kuna minu kannatuste rada ei näi veel lõppevat, siis ma ennustan, et ma kukun näiteks paadist välja. Või magan paduvihmaga telgis. Või joon nii palju, et hommikul ei julge kellelegi otsa vaadata. Tumedamate klaasidega päikseprille oleks vaja.. Ma arvan, et võimalusi on palju. Aga eks ma siis hiljem kirjutan sellest. Kui asi ikka kannatab kirjutamist:P
***
Tegelikult olen ma ikka kassi pärast juba väga mures. Ema võib vabalt viibida naabrimuti juures ja telefon kodus näiteks. Kassid pole kiibitsetud kah, et neid selle järgi otsida. Peab ilmselt selle toimingu ka plaani võtma.
