Mul on küll väga nunnu hambaarst, aga täna ma ütlesin, et mulle aitab. Vähemalt kuuks ajaks. Tänane oli üks hullemaid ja väsitavamaid visiite. Vähe sellest, et 1.5 tundi järjest muudkui vaja suu lahti hoida, suur osa sellest ajast oli selline tunne nagu puuritaks pealuud. Tuimestuse tõttu ju aru ei saanud, mis hamba kallal parajasti see jant käis, ja üks puur oli tõesti selline, et terve pea vibreeris. Uhh..
Aga kolm hammast sai korraga ära lapitud. Tarkusehammast ta vist oleks küll eelistanud välja tõmmata, aga ma ikka nii kergelt oma hambaid eemaldada ei lase. Eriti, kui küsitakse, et mis me teeme sellega. Kusjuures mul polnud aimugi, et seal üldse auk oli. Selle, mis täiesti horisontaalis kasvab, ilmselt olen nõus eemaldama. Kunagi, kui ma olen piisavalt konditsioonis, et põrgupiinu välja kannatada. Praegu veel ei ole see aeg. Pangakaart sai ka üsna tühjaks peale tänast.
Assistent on endiselt üsna koba ja ma hea meelega ei usaldaks talle isegi neid tühiseid ülesandeid, mis tal teha lastakse. Aga vast ikka doktori valvas silm ei lase tal miskit hullu korda saata. Aga täna käis neil jälle seal mingi veider small-talk, muuhulgas mainiti ära, et assistent on rumal:P Ta ise ütles mingi asja peale, et ta on duura, ja siis arst arvas, et durak. Mille peale sain ma valgustatud, et meesoost on durak ja naine on duura. Vot milline kasulik keeleõpe lisaks paranevatele hammastele. Kui nüüd nii mõelda, siis ei olegi ju kallis lõbu – saad ju 2 in 1, et keeleõpe ja hambaravi kõik ühe hinnaga, pluss boonuseks on naljanumber nende kahe esituses. No see on naljakas. Üks ironiseerib ja teine võtab seda kole tõsiselt ja püüdlikult. Täna mind küll nii väga naerma ei ajanud, sest nii kuradi vastikud protseduurid käisid koguaeg minu kallal. Järgmine kord palun neil esitada mingit tragöödiat parem. Siis ma võin ju nutta lahistada ja väita, et nii kurb etendus oli:)
Seekord ei öeldud, et ma ei tohi kaks tundi süüa. Ja kuna mul oli tööle jõudes jube nälg ja suht niru olemine, siis esiteks võtsin ma kolleegilt pool õlut ära ja siis otsustasin, et kui ma juba õlut joon, siis ma võin juba süüa kah. Kõlab nagu Tjorveni raamatus – kuna meil on riided juba märjad, siis me võime juba supelda kah. Söögi maitset kogu selle tuimestuse (s.t. süsti mõju kadus juba keset protseduure, aga üks suupool oli selle torkimise peale lihtsalt tuimaks, aga natuke ka hellaks, muutunud) peale eriti küll tunda polnud, aga õlu oli hea. Peale seda sai isegi natuke asjalik oldud ja tööd tehtud. Tööga on kah just parajal ajal mulle peale lennatud. Oli mitu head rahulikku nädalat ja nüüd järsku on mind vaja ja asjaga on kiire. Vist oleks aeg hakata puhkuse avalduse peale mõtlema..
Ja siia lõppu üks eluline msn-i vestlus, teemaks “kui loll saab üks naine olla”. See sobib heasti sinna duura kategooriasse:)
turbotigu: sa ei taha teada, kui loll.. ma võiksin sulle enda elust näiteid tuua, aga piinlik on..
turbotigu: ah ma toon parem uue õlle.. elu on nii raske, ja loll olla on veel raskem..
Fidelity is just a word? KUI loll saab üks naine olla?: tahad sa sellest rääkida?;)
turbotigu: ei praegu on käed kinni.. (B)
Fidelity is just a word? KUI loll saab üks naine olla?: hmm.. kui kasutada seda loogikat, et õlu on elu.. siis sa hoiad kahe käega elust kinni praegu
turbotigu: oijah
…