Täna kella kuue paiku, kui lõpuks kõigi oma töödega ühele poole jõudsin, arvasin, et lõpuks ometi on hullumaja läbi saanud. Aga eksisin. Tulin maale ja õige hullumaja alles algas. Ja mina arvasin, et lõunapausideta kella kaheksani kestvad tööpäevad on jubedad.
Mul on ikka päriselt kah aeg oma kodu otsima hakata. Seni soovitati mul pidevalt igaveseks siit majast kaduda koos oma arvutite ja kassidega, täna ähvardati juba kassid magama panna. No totaalse hulluga jagan oma nädalavahetuse kodu. Ja ma jõudsin vaevu 10 minutit kodus olla, kui see juba pihta hakkas. Ja tal on jultumust mulle öelda, et ma olen õel, kui ta ise mind juba mitu aastat on mõnitanud ja solvanud hullemini, kui iial keegi ja ta hõõrub mingeid 10 aasta taguseid asju nina alla nagu oleks neil mingi seos praegu toimuvaga.
Ja kui ma olen vait, siis sõimatakse mind kurttummaks ja kui ma vastan, siis see tähendab, et me karjume. Ja talle ei jõua kohale, et minu väidetav kurttummus on soov vältida üksteise peale karjumist. Õudus noh..
Lubatud peatükid nädalavahetuse ja nädala alguse seiklustest on endiselt sahtlis. Sest töö kasvas lihtsalt äkitselt üle pea. Rääkimata sellest, et just nüüd tekkis ka üks haltuuraots. Ma tegin üle pika aja taas mõned ületunnid, sest kõik asjad oli vaja valmis saada, pluss jõudsin veel kolmel päeval inimeste seltsis chillida. Neljandal päeval enam ei jaksanud. Pesingi pesu ja olin kodus. Ja siis mõtlesin veel enne magama minekut, et sirvin sisaliktibina käest laenatud tibiraamatut, et kas siis ongi nii hea, kui ta kiitis. Ja ma ei olnud ammu tibikaid lugenud ja tegelikult need meeldivad mulle. Igatahes, kohe esimesed leheküljed said mulle saatuslikuks. See raamat oli nii kaasahaarav, et ma lugesin jutiga pool läbi. Kell kaks öösel suutsin siiski endale selgeks teha, et reedel tuleb täpselt samasugune hull tööpäev nagu need eelmised ja hea oleks vist ikka enne veidi magada. Niigi eelmistel päevadel jäi iga päev uneajast tunnike vähemalt puudu. Ja siis ma kuidagi suutsin ta ikka käest panna.
Nüüd ma aga plaanin selle lõpuni lugeda, sest homme pole vaja ju vara ärgata.
