Juba vihjatakse, et flaiereid on vaja. Endalegi võiks ühe teha. Aga jube raske on miskit infot sinna flaierile kirja panna, kui pole konkreetseid plaane. No ühe saaks küll teha, aeg ja koht on teada. Teised plaanid on veel kaalumisel. Vahepeal juba tekkis Sabakesega mõte korrata ujula süntarit, seekord siis mitme peale. Aga ma hakkasin ikka mõtlema, et pigem mõne aasta pärast teeks seda, kui jälle üks viiene verstapost möödub, pealegi ei plaaninud üldse seekord suurelt pidutseda. Kusjuures, eelmisel aastal kujunes väiksest kodusest istumisest hoopis suuremat sorti kodune istumine. Ma siiamaani imestan, kuidas nad kõik mu pisikesse tuppa ära mahtusid. Ega astumisruumi muidugi palju polnud.
Aga järgnev nädal saab ikka täielikult pidude tähe all olema. Kõigepealt enda sünna (mille vol.1 juba täna ära oli) , siis Sabakese (ootame peo infot endiselt;)) ja Sisaliku oma. Reedel on meil veel tööl soolaleiva pidu. Kolleegid teavad rääkida, et need kestavad hommikuni ja raudselt hakatakse laua peal tantsima ja oksendatakse prügikastid täis.. mul endal sellelaadsed kogemused puuduvad, ma pole vist meie töö ürituste ajal piisavalt kauaks kohale jäänud, suvepäevad v.a.. Meil on ntx. plaanis teha webiosakonna bänd (tegelt see on ammune plaan, aga kuniks mul trumme pole, ei kavatse ma muidugi osaleda selles. Tea kas see on seotud sellega, et mulle ei meeldi tähelepanu keskmes olemine ja trummide olemasolul on võimalik nende taha varjuda? Samas, trummid mulle lihtsalt jubedalt meeldivad ja muud ma ju ei oska ka, koerapolka klaveril v.a. ..oh, olid ajad:)). Noh, eks näis, kuidas see sujub. Loodetavasti ei pea ma koristustoimkonnas olema.
Tänane 2 ühes pidu – sünnipäev ja soolaleib õe juures – oli täitsa tore. Ma olen nüüd alkomeetri omanik. Puhumine on täitsa lõbus ajaviide. Rekordi omanik olen ma ise. Peale mõningast veini tarbimist sai kohe peale lonksu võtmist puhutud ja siis puhusin 4.0 ära. Võiks öelda, et peale lonksu võtmist on olukord üsna eluohtlik. Õnneks läks see tavaliselt paari minutiga ka üle:)
Isa täna imestas, et kuidas ma jälle õli pean autol vahetama, et alles ma vahetasin. Aga ei old nii alles ju, veidi alla aasta vist. Aga mis see 10 000 km siis sõita pole aasta jooksul, kui pea igal nädalavahetusel 200 km sõita ja mõnikord ka rohkem. Ja nüüd veel igapäevane autoga töölkäimine suvest saadik. Piis of keik:)
Aga ma pean nüüd mingi uue koha otsima, kus ma kõik oma auto asjad korda saan, sest mu senine teenindus Paides otsustas, et nad enam laupäeval ei tööta ja mulle eriti ei meeldi mõte otsida Tallinnast omale uut kohta, sest seal on jubedad järjekorrad igal pool. Pigem üritan siin kandis mõne teise koha leida. Aga nüüd vist lükkub see hoolduse värk tsipa edasi, sest täna ärkasin ma jubeda peavaluga ja ei olnud võimeline end ühte potentsiaalsesse kohta vedama. Ja järgmisel nädalavahetusel pole ilmselt aega maale tulla.
Ja palju õnne meile, kass tõi järjekordse hiire tuppa:S Väkk, viiks ta siis mõne õue tagasi peale “ära mängimist”. Ei, natuke näksib ja siis jätab vedelema. Mitte liigutav mänguasi pole ju enam huvitav. Üks on meil selline hull jahimees, ja pidevalt tassib oma saaki tuppa. Iial ei tea, millal mõne laiba peale kogemata võid astuda. Sellised teravad elamused siis veel vastu õhtut.