Kuna ma suurema osaga oma kodusest tööst olen juba valmis saanud (homme on täitsa reaalne valmis jõuda), siis võin ju endale väikse blogi sessiooni lubada.
Kirjutaks näiteks lumekoristus geeniusest, kes meie hoovis lund lükkab. Ta teeb sellised nunnud kuhjakesed, ja jätab need täpselt keset teed. Tähendab, kui see on plaanis tõesti ära vedada, siis saan aru asupaigast, aga kas seda äravedu ei peaks siis korraldama ikkagi peale lume kokku lükkamist, mitte mõned päevad hiljem (ega ma selles veo korralduses pole ka ju veendunud, ma lihtsalt üritasin mingit loogilist seletust leida nende kuhjade asukohale). Muidugi, mõlemalt poolt kuhja mahub napilt napilt autoga läbi vist, sest autod on seal vahel manööverdanud, kuid ntx oma boxist välja tagurdamine läheb mul küll raskeks, sest peeglist seda kuhja näha ei ole. Nii, et ma nüüd loodan, et reedeks sulab see kuhi väiksemaks.
Lisaks võiks kirjutada oma uuest töökohast, kus ma nüüd nädala jagu vastu olen pidanud. Sai vist mainitud juba varem, et alguses ehmatas ära. Aga nüüdseks olen harjunud. Inimestega vähemalt juba, tooli kirusin ikka igal õhtul juba mitu tundi enne tööpäeva lõppu. Aga see probleem sai täna õnneks lahenduse. Tasapisi saab töökorraldus ka selgemaks, kuigi eks seal ole palju segast kah veel. Eriti mis puudutab seda, et millega keegi üldse tegeleb. Aga paar asja, mis ma nüüd teinud olen, juba kiideti heaks. Ühe asja kohta ütles boss “excellent” ja teise kohta “beautiful”:) Endale ka meeldisid, aga eks ma natuke põen ju ikka, sest pole seda praktikat ka ju olnud nii väga palju viimasel ajal. Hetkel ma igatahes veel töökoha vahetust ei kahetse. Ainult meie mõnusast kontorist tunnen puudust ja kahest kolleegist. Positiivne on veel, et nüüd käin jala tööle. Nii, et 40 minuti saab ikka päevas kõndida ka ja praegu tassin veel raskuseid kah kaasas – läpakas ja väline kõvaketas, üsna raske koorem on – trenn missugune. Täna saabus ka mu arvuti, aga eks selle paika sättimine ja programmide installimine võtab aega ja kohe ma veel oma arvutist loobuda ei saa ilmselt.
Vist praegu aitab kah. Tööd veel vaja täna teha.. kuigi, mul on tunne, et ma juba nädal aega muud ei tee, kui töötan. Samas ma olen töövabadel hetkedel suutnud ühtlasi lahendada mitu sudokut, lugeda enne magama minekut raamatut ja vaadata ka vahel oma lemmikseriaale. Samas, oleks vaja veel pesu pesta ja küüsi lõigata ja vot see mul meelde ei tule. Aga küll jõuab..
