Interneedus on ikka väga võimas asi. Mäletan, kui kunagi keskkoolis sai oma sugupuud kokku pandud, vanaemadelt ja vanematelt infot välja pressitud, ja siis üritasin kõik selle paberi peale mahutada. Õnnestus isegi, pabereid kokku kleepides, saada päris põhjalik ülevaade oma esivanematest. Lausa nii põhjalik ja hea tuli see dokument, et kool jättis selle enda arhiivi, kui ühe väga hästi tehtud eksemplari.
Nüüd on ajad edasi läinud, paljusid inimesi enam pole meie hulgas, kellelt küsida saaks. Muidugi üks mu kadunud vanaemadest ei soostunud ka kogu informatsiooni avaldama, jättes täiesti tähelepanuta võimaluse, et teadmatusest võivad nii ju täiesti ebasobivad inimesed kogemata kokku saada. Noh, tahaks loota, et siiski seda pole juhtunud ja ei juhtu ka. Vähemalt mingid teadlased on kunagi kindlaks teinud, et kehakeemia peaks välistama sugulussidemes olevate inimeste vahel sädeme tekkimise. Küll tuli nüüd tehniline lause, eks:)
Nüüd aga on meil internet ja mõned osavad inimesed on loonud võimalusi online sugupuu ülesehitamiseks. Leidsin minagi ühe sellise delfi vahendusel – kindo.com – ja ma sattusin sellest täiesti sõltuvusse. Ajaloos on mõnus tuhnida, eksju. Aga nüüd ei ole tarvis vaid ajalugu tunda ja palju paberit pole ka vaja, piisab, kui on mõned kontaktid, kellele kutset jagada ja need omakorda täiendavad ja jagavad järgmised kutsed ja nii kasvab see puu täitsa suureks. Muidugi mõned vanemad inimesed, kes mäletavad enda esivanemaid, on ka abiks. Igatahes, meie puu kasvab hoogsalt. Muu hulgas saab teada, kes vahepeal lapsi saanud ja kui vanad nad on ja mis nimed jne. Ega ei jõua ju niisama neid kõiki meeles pidada.
