Täna küsis üks sõber, et kas ma nende bändi trummariks ei taha minna. Ma muidugi tahaks, aga no trummid on ju päris kallid ja ma arvan, et kui jõuluvana mulle neid just ei too, siis lähima paari aasta jooksul minust veel päris trummarit ei saa. Ja potid ja pannid ei ole lahendus minu jaoks, kuigi mõni seda näikse arvavat. Aga siis mõni tund hiljem avastasin kaubamaja osturalli vihikut lehitsedes, et miski trummikomplekti saab 20% soodsamalt. Kahjuks ma küll aru ei saanud sealt, milline see komplekt täpselt on, aga no ma kardan, et ka selle soodukaga käib asi natuke üle jõu. Seda enam, et ma endiselt pole jõudnud veel hambaarstigi külastada, kelle juurde minek maksab ka üks väike trummikomplekt ilmselt. Et siis tuleb prioriteedid paika panna.. ja minna vist trumme ostma osturalli raames või mis.. Unistada on ju mõnus.
Unistan tegelt paljudest asjadest. Kui unistuste täitumine teeb õnnelikuks, siis vähemalt suurema osa õnne saaksin ma küll raha eest osta, nii et ärge tulge väitma, et õnne raha eest ei saa. Ütleks, et väike osa õnnest on ostmatu, olgu ta pealegi oluline osa. No igatahes kõik see elu ja õnnevärk on see, mis paneb lotopileteid ostma ja töökohti parema palga lootuses vahetama. Mõnikord õnnestub ka. Aga ega karma võlgade eest ei põgene.
Tänase seisuga olen ma umbes 10 korda kuulsam.. Tegelikult kindlasti vähem muidugi, aga ma nägin ikka vaeva ja puistasin südant ja lõpuks oli kogu sellest jutust umbes 2-3 lauset ära toodud ja needki muudetud kujul:) Ah mis seal ikka, ajakirjanike värk. Ühe suurema apsu sain õnneks ära parandatud enne lehe ilmumist. Ja ega seal miskit hullu poldki, lihtsalt selle paari lause mõte ilma selgitavate lauseteta läks tegelikult kaduma. Et natuke teisiti kukkus välja, kui ma eeldasin.
Eile õhtul otsustas meil internet kaduda. Veider oli asja juures see, et kahes toas tuli veel teleka pilt läbi, aga ühes toas kadus seegi. Täna siis päeval pidi tehnik tulema uurima asja. Mina kahtlustasin, et siin mingi nädalavahetuse peo käigus mõned juhtmed ehk ära tallatud või midagi säärast, aga täna koju saabudes, oli interneedus tagasi ja telekad töötasid igas toas ja tehnikut ei olnud näha. Ma helistasin, et ärgu tulgu ka, et kõik korras juba. Mulle tegelikult tundus, et trepikojas asuvas juhtmerägastikus oli mingi väike muutus toimunud (me ise seda eile puutuda ei julgenud), et võibolla see tehnik käis varem juba ära, aga ega ma kindel pole. Ja ega iial ei tasu alahinnata õelaid naabreid või nende külalisi või lihtsalt trepikojas uitajaid.
Homme lõuna paiku peaks äkki lennujaama minema uitama.. meenus praegu, et sõbrad on austraalia tripilt saabumas. Muidugi umbes samal ajal, kui teoreetiliselt see lennuk peaks saabuma, peaksin ka minema pulma saate publikusse ühe sõbrantsi kätt hoidma. Juhul, kui tööjuurest ära saaks juba lõunast. Aga eks homme selgub jooksvalt..
Ahjaa, ma peaksin onju mainima ka, et praegu on selline sundkirjutamine, pole mõtetki mingit põnevat järjejuttu oodata. Lihtsalt mu üks fänn kurdab, et tal pole töö juures midagi lugeda. Et siis tervitan jälle õde;)
