Eilne ettevalmistus seminariks, mis minu puhul tähendas voldiku viimast kujunduslihvi, pluss asja printimiskõlbulikuks tegemist ja sellele järgnes tunni (võibolla ka rohkema) jagu klammerdamist ja see annab täna paremas käes tunda. Õnneks mitte siiski nii hullusti, et end töövõimetuks peaksin kuulutama.
Hoopis murettekitavam on parem jalg, mis ühel päeval trepist üles minnes natuke tunda andis. Ja hiljem üle kontrollides oli tunne nagu oleks seal üks suur sinikas. Samas, sinist laiku pole ja ühtlasi ei mäleta ma, et ma oleks oma jalga kellegi/millegi vastu peksnud. Ja mäluauku ka nagu ei mäleta…
Aga jah, eks seda vanust ole juba omajagu, pole ime, kui mõned jupid kuluma kipuvad.
***
Kutsu veel sõbrannasid külla, eks. Samas, ei mäletagi, millal me E.-ga viimati kohtusime. Mingi kadunud inimeste kokkusaamiste aeg näikse olevat. Eilegi nägin mõnda, keda polnud ammu kohanud…
See tänane muidugi venis pikaks. Ilmselt osalt tänu sellele, et mul kapist vein kuidagi otsa ei saanud. Nüüd küll on vaid üks pudel järgi ja seda ma enam avama ei hakanud. Endal sai juba teise pudeli ajal limiit täis. Meenus mingil hetkel, et ma vist unustasin õhtul süüa midagi, et sellepärast vist on tiba paha olla. Sõin natuke siis ja sain jälle rahulikult edasi veinitada:) Muidugi, arvestades, et homme on palju tööd ja kell on juba 2 saamas, siis kerge see ärkamine ja ülejäänud päev ei saa olema. Aga mis seal ikka, tore oli ikkagi üle pika aja näha tibinat, mis siis, et suurema osa ajast ma tema pagana Vistaga jamasin. Ütleme, et kui ma enne ei osanud Vistast eriti midagi arvata – tuttavate arvamuste põhjal arvasin, et miskit head loota pole – siis nüüd ma ikka julgen juba öelda, et täielik saast. Nagu kuulujutud lubasidki. Jube jube, me oleksime palju kiiremini arvutiasjad valmis saanud, kui tegu oleks olnud vana hea XP-ga.
See selleks, ma sain nüüd siis esimest korda elus Vistat katsuda ja mõnes mõttes on hea meel, et ma väga kaua kaine ei püsinud. Muidu oleks veel ehk vihaseks saanud. Igatahes ühtteist saime selgeks ja korda ja igasugu lisavidinaid installitud, mida tibinas ise poleks osanud otsida. Vähemalt ei pidanud ma talle oma plaate kaasa andma, õpetasin ta hoopis torrentit kasutama. Ega ju väga kergekäeliselt ei laena asju inimestele, keda kaks korda aastas kohtad. Pealegi sai talle kõvakettale juba ühtteist kopeeritud ja eks ta saab isegi oma vajalikud asjad leitud, peale seda kolme veini järgset koolitust. Ma hakkasin praegu mõtlema, et järgmine kord, kui tema külla tuleb, peaks igaks juhuks viina hoopis ostma. Seda enam, et ta enda väitel punast (kuiva) veini ei joo, aga muud sorti mul ju üldse polegi. Aga siis jah, 3 uut tühja pudelit lisandunud sellele virnale, mis ootab ära viimist ja taaskasutusele võtmist:)
Punane vein sai valge särgi peal ka ära proovitud ja siis sai minu imetabast plekieemaldajat jälle proovitud ja ta sai jälle hakkama. Parim punase veini eemaldaja, mida mina näinud olen. Muidugi minu kogemused punase veini riietele ajamisega on seotud millegipärast kõik valgete pluusidega.. seegi peaks juba palju ütlema. Ühelgi neist pole mingit märki veinist enam näha.
Ma linnuast praegu ei räägi, uni on. Ja mõte, et homne ärkamine saab keeruline olema..
