Unenäod mängivad mulle jälle vingerpussi. Tänanen unenägu oli täielik vastand sellele laupäevasele. Aga ma ei ärganud sugugi nii rõõmsalt, kui oleks võinud vaid pigem hakkas tekkima selline ahastuse moodi asi, et kaua see jama kestab veel. Sest see pole esimene kord tegelikult mul ju selliseid unesid näha, neid on kolme aasta jooksul ikka väga palju olnud aga rohkem on siis, kui teema on aktuaalne, kasvõi ainult minu enda peas. Ja nad vahelduvadki. Kord on kõik hästi ja siis on kõik pekkis. See laupäevane oli küll läbi aegade kõige hullem ja tõepärasem ja kestis edasi ka peale ärkamist. Vahel on peale selliseid unesid tunne, et läheks annaks tüübile peksa, et mida ta krt kummitab mu unenägudes. Aga tegelikult on see minu enda aju, mis ei suuda selle teemaga kuidagi lõpparvet teha. Ilmselt vajan ma spetsialisti abi juba. Ma tõesti ei viitsi enam. Irooniline on see, et eile oligi see päev, mida ma “tähistama” pidin, et nüüd on siis 3 aastat täis. Huvitav lähenemine küll asjale..
Ja olgu see viimane kord, kui ma mõne mehe enda peas ideaalseks mõtlen. Kuradi raske on sellest kujutelmast pärast vabaneda ja veel raskem uut ja samaväärset (paremast rääkimata) leida. Ehk siis ma vajan nüüd head psühholoogi, kes mu pea ära remondiks, tundub, et ise ma sellega hakkama ei saa.
Aga see selleks. Tegelikult tahtsin ma hoopis rääkida sellest, kuidas täna üks sõbrants helistas ja küsis, mis ma teen. Minu vastuse peale, et hakkan kohe maale sõitma ütles, et saame Viljandi maanteel ühes parklas kokku. Ja ei maininud sõnagagi, mis teema on.
Teemaks oli aga see, et tibi oli omale tsikli ostnud:) Punase suzuki. Riided ka punased ainult sobivat punast kiivrit polnud saada, see oli sinine siis. Ootas seal koos sõbraga ja kahe tsikliga, näod säramas peas:) Päris lahe üllatus. Ma teadsin küll, et ta lube tegi (isegi hakkasin siis ju jälle plaani pidama, kui see jutuks tuli, aga muud kulutused tulid vahele), aga et juba käes ja kohe tsikkel ka ostetud, ei osanud aimata. Ja muidugi riided ja tsikkel sisaldasid tal ägedaid sõnu, Bandit ja Racing Deamon oli seal vist kirjas ehk siis tõeline maanteeröövel.
Tüübi tsikkel oli natuke madalam ja ma proovisin ka, et kas jalad ulatuvad maha, aga ei ulatanud eriti, hoopis ära kõrvetasin ennast. Et mul see tsikli leidmine ei saa kerge olema, kui ükskord selle tee ette peaksin võtma. Ja kole suured ja kobakad tundusid ka, mõtlesin, et ma vist ei suudaks seda püsti hoida.
Aga tundub, et tutvusringkond hakkab järjest enam tsiklihuviliseks muutuma. Eks ma pean siis juhust kasutama, kui keegi jälle lube tegema hakkab ja siis kampa lööma. Samas täna teel olles just mõtlesin, kui mõnus on ikka autoga sõita, kuulad kõvasti muusikat ja üürgad kaasa ja noh, lihtsalt mulle jubedalt meeldib autoga sõita. Kui välja arvata igasugu tropid teel ja muidugi loomalaibad – täna oli üks kiisu tee ääres käpad taeva poole:( Aga no neid näeb ka tsikliga sõites, selles osas ju midagi ei muutuks.
Ahjaa, mul hakkas ju nüüd puhkus. Mis tähendab, et ilmselt ma esmaspäeval teen veel kodus tööd, sest palju asju jäi veel tegemata ja kõike ei saa delegeerida. s.t. lihtsam ja kiirem variant on ise ära teha, kui kedagi juhendama hakata. Teen nimelt endiselt mingeid asju, mida enne progejatibi tegi ja mul endalgi kohati raskusi. Aga kuna ma olen natuke selle teemaga varem kokku puutunud ja midagi hullult keerulist ka pole ja ära on need asjad vaja teha, siis pigem ikka üritan ise, kui et hakkan kedagi õpetama. Vahel on isegi põnev mingeid uusi asju üritada selgeks saada ja vaheldus on see ka. Ainult, et tavaliselt jookseb koodikirjutamise peale mul juhe kokku. Kiiremini väsitab ära. Eriti siis, kui kuskil mingi viga on ja üritad seda pool päeva korda saada. Täna ma lõpuks loobusingi koodis vea otsimisest ja panin omale jälle firefox2 peale. IE-ga oli ka mingi kamm. Kui ff3-s cms-i nupukesed ei töötanud, siis IE-ga ei olnud nuppe üldse näha. Tegelt meie oma viga, et me pole oma cms-i värke upgrade’inud. Sellega lubasin ma peale puhkust tegelda. Näis muidugi, kas hakkama saan.
Aga palk ja puhkuseraha saabusid ja ma käisin raamatupoes shoppamas. Väga hea ajastus oli sellele uuele pratchetti raamatule. Ja no siis muidugi hakkas poes veel paar raamatut silma, aeg näitab, kas olid ka väärt ostud.
Tänasesse päeva mahtus veel see põnev asi, et ma avastasin bloggeril uue vidina – sain terve portsu lemmikblogisid lisada mitte lihtsalt linkidena vaid rss listina, ehk siis selline arukas nimekiri, mis näitab viimase postituse pealkirja ja lisaks ka seda, millal viimati kirjutati. Päris äge. Mitte, et ma niisamagi rss.-iga blooge ei loeks, aga need nupukesed näevad nunnud välja ju:) Umbes nagu oleks saanud tasuta disainiparanduse:P
Muidugi väiksed süümekad tekivad, kui vaatad, et uskumatud kirjutasid viimati kaks kuud tagasi. Ja teistel peaks ka tekkima onju. Vähe sellest, et me pole parki õlletama jõudnud, ei leia ka seda paari minutit, et seal teises blogis tsau öelda.
Tegelikult pidin ma ju hoopis eilsest kirjutama. Kui viitsin, teen mingi hetk veel ühe postituse. Mul on nüüd ju puhkus, ma võin endale pikki postitusi lubada küll. Kui kass oma käpad klaviatuurilt ära koristaks, oleks muidugi lihtsam. Hetkel ma ei viitsi taga võidelda enam klaveri pärast. Tal on teravamad küüned. Ja ära ajada ma teda ka ei raatsi eriti..
