Niisiis. Orkutis on mul tänane õnnelause: Nüüd on aeg proovida midagi uut. See vist sobib küll heasti kokku nende eelmiste teemadega. Tasub proovimist igatahes.
Aga eile oli see päev, kus ma tegin puhkuseliike. Tegelikult joomiseks leiab põhjuse alati, aga katsu sa joomise kutsest ära öelda, kui veel välja ka tehakse.
Tegelikult päris nii ei läinudki, poes avastasin ma, et ma olen korvi igasugust kraami täis ladunud ja kole raske ja et mina veel mingit 8-t õlut küll neljandale korrusele tassida ei jaksa. Seega sai Sõbrale öeldud, et võtku ise ka mõned õlled kaasa, et ma mingi osa võtan, aga neile sellest ei jagu ilmselt. Lõppkokkuvõttes jäid need minu ostetud õlled alles. Rummi jäi ka pool järele, sest üks potentsiaalne rummijooja hüppas alt ära ja teisel oli ka üks õlu kaasas, nii et ma põhiliselt üksi neid roosasid kokteile tarbisin.
Aga väga lõbus õhtu oli. Olin üle pika aja taas “Sõbranna” külla kutsunud. Lihtsalt sellepärast, et tal oli üle pika aja taas msn-is nime järel midagi positiivset. Ma mainisin ka talle, et negatiivne tõmbabki negatiivset ligi, et õige tegu oli. Kusjuures, ma olen suurepärane õpetaja, igasugustel teemadel. Aga näe, ise järgida ei suuda neid õpetusi.
“Sõbrannale” sai muuhulgas ära mainitud ka see talvine sünnipäeva teema, mille peale me solvunud olime pikka aega. Ta ise ei mäletanud ja arvas, et tegi nalja ilmselt. No aga ma nii huumorivaene inimene ju pole, üldiselt saan naljadest aru küll või küsin üle, kui ei saa. Aga tookord ei olnud üldse naljakas.
“Sõbrannaga” oli üle pika aja taas täitsa normaalne suhelda. Ta oma “naljadega” seekord ka väga äärmustesse ei läinud.
Taustaks panime paar head muusikafilmi (“Across the Universe” – ullult hea asi!! ja “Once”) mängima ja kokkuvõttes oli väga mõnus õhtu. Kuigi vahepeal see tüüp, kelle Sõber kaasa võttis, hakkas liiga usinalt mu arvutit näppima ja siis ma ütlesin, et mulle ei meeldi, kui mu arvutit katsutakse. Ja see pole absoluutselt tõsi. S.t. mul üldiselt ei ole mingit probleemi sellega, kui keegi natuke kasutab seda, aga vist on erandeid või kui keegi liiga aktsiooni läheb seal. Millegipärast hakkas häirima igatahes. Aga ta oli ka täiesti võõras inimene. Omasid ma ikka usaldan natuke.
Eile sain ma tervest portsust filmidest lahti. Hea südamega nagu ma olen eks, kõigepealt andsin Sisaliku perre portsu plaate. Eks ma läksin muidugi lahkeks ka, kui mult lõpuks ometi need tühjad veinipudelid ära viidi ja 2 täis pudelit, isetehtud veiniga, asemele anti. Kes ei lähe lahkeks sellise asja peale. Aga no ma muidugi olen niisama ka liiga lahke. Enne ütlen jah ja siis alles mõtlen.
Igatahes teistel tekkis ka kohe mõte, et mul mingi filmilaenutuspunkt avatud on. Üks tahtis kohe terve kasti kaasa võtta. Seda ma ei lubanud. Andsin lõpuks talle kilekoti tingimusel, et nad oma tühjad pudelid õue viivad. Õnnestus kohe ühe õhtu jooksul kogu taarast lahti saada. Eelnevalt olin ka plaaninud paar taarakotti õue viia ja sattusin ajastama selle täpselt nii, et üks korterinaaber just läks välja ja kuidagi sujuvalt õnnestus tema kätte need anda. Osav või mis.
“Sõbranna” sai ka filme, talle ma muidugi heameelega ei tahtnud anda, sest teda näeb viimasel ajal harva ju. Ja lisaks on mul mälu ka selline ebakindel, mul pole halli aimugi ntx mitu filmi kes võttis ja mis need olid ja millal nad tagasi toovad. Aga noh, mul lihtsam kolida, kui peaks nüüd kolimiseks minema.
Kusjuures see tänane tsiklite vaatamine oli väga kasulik. Nimelt selgus seal jutustades, et tüübil on suur auto ja ta oli lahkelt nõus kolimisel abistama. Nüüd on siis lisaks veel vaja ühte tugevat meest lisaks (usun, et leiab) ja siis pole ka teleka tassimisega probleemi. Teised asjad ilmselt mahuvad ka mu enda autosse ära. Mööblit mul ju eriti pole. Ahjaa, hetkel ei ole veel kuskile kolida. Lihtsalt tuleviku tarbeks kulub see teadmine ära küll.