Turbotigu


Mõni päev tagasi nägin ma mingeid täiesti hulle unenägusid. Aga ei olnud tavapärased ulmeõudukad, mille peale võpatades ärkad ja uuesti magama jääda ei suuda.. hoopis absurdireaalsus kummitas.
Aga see uni oli jube pikk ja ma pooli asju enam ei mäleta. Aga sinna jagus kõike, tapmist ja tagaajamist, elusaid ja surnud sugulasi, kasse, sünnipäeva, maalimist.. kõik koos nagu puder ja kapsad.
Kui ma nüüd mõtlen, et ma vaatasin enne seda 2 osa uuest Heroes hooajast, siis seal võib mingi seos olla..
***
Nädalavahetusest meenus, et mul oli mitu suhteliselt lähedast kokkupuudet lindude ja loomadega. Üks põder vahtis näiteks tee servast vastu, ja põgenes metsa, kui ma teda märgates täistuled maha võtsin. Ma ise ehmatasin ilmselt sama palju. Ilmus ta kottpimedast õhtust üsna ootamatult ja tänasin mõttes väikseid jumalaid, kes teda sel korral tee servas ja mitte tee peal hoidsid. Sellise suure isendiga kokkupõrge oleks meile mõlemile võinud vägagi tervist kahjustavalt mõjuda.
Reedel sõitsin maale siis, kui juba hämaraks kiskus. Ja üks lind ei pannud vist autot tähele või võttis liiga järsu kurvi, igatahes ilmus ta kuskilt vasakult täiesti ootamatult ja käis esiklaasi vastas ära. Klaas jäi terveks, linnu kohta mul andmed puuduvad. Mu enda reaktsioon oli küll naljakas, aga ilmselt on üsna tüüpline, et kui miski asi otse näo suunas lendab, pannakse silmad kinni.
***
Vahepeal olen ma aktiivselt õhtuti värvidega mökerdanud, seepärast pole ka üldse blogimisaega tekkinud. See uus hobi on ikka päris mõnus. Nüüd ei vedele ma õhtuti ainult teleka ja arvuti taga. Kuigi meerikamaal hakkas just jooksma hulk häid seriaale, mida kohe peale allatirimist peab vaatama. Aga no see tund-kaks õhtust näpistada pole keeruline. See hobi teeb omakorda palju lihtsamaks igaõhtuse õlle vältimise. Osalt lihtsustab asja ka see, et mu suurim õlle-sõber läks kolmenädalasele reisile ja ma otsustasin, et ma sel ajal kodus ei õlleta ja olen terve see nädal oma otsuse täideviimisega suurepäraselt hakkama saanud. Täna muidugi on planeeritud jooming – office-i kolimine ja kolleegi sünnipäev.
Kusjuures paras sportimine on see pintslitega võimlemine. Ükspäev olin pea 4 tundi järjest jalul nii, et pidin vahepeal jalgu puhkama.
Ja mulle ikka täitsa meeldivad mu pildid:) Ainult valge värv saab kole kiirelt otsa, eriti kui mingeid nägusid joonistada ja siis mitu korda neid üle joonistada, kui esimene kord tuleb nägu liiga indiaanlase värvi ja teist korda hiinlase värvi.
Ükspäev ostsin omale veel 115 cm kõrguse lõuendi, selle jaoks on vist küll jube suuremaid värvipurke vaja. Aga sellega ma tegelen peale palgapäeva.
***
Eile pakuti mulle juba esimest sünnipäeva kinki. Antakse katsetada ka, et kui meeldib saan omale. Maksan tiba juurde ka, sest tegemist päris kalli mänguasjaga.