Täna lõpuks toimus see kaua oodatud office’i kolimine. Ma ootasin seda juba jaanuarist saadik. Jõudsingi ära oodata ja tulemus on isegi veidi parem, kui lootsin. Aga noh, mina ei saagi viriseda, mul selle kontoora üks parimaid kohti, kui välja arvata, et talvel võib seal külm hakata. Kõigil muidugi nii hästi ei läinud. Et ruumi nagu on nüüd päris palju, aga ikka paigutati osad inimesed üksteise selga elama. Eks näis, mis sellest asjast saab…
Täna oli üks nässus päev üldiselt. Üks kolleeg oli puudu, just see, kelle vahendamist oleks ühe tänase tähtaja raames väga vaja olnud. Lisaks oli suurem osa päevast internet puudu. Seega emaile ka nagu lugeda ei saanud eriti. Noja mul oli veel külm ka. Ja need teised asjad.. Aga kontor ise on tõesti tore. Loodan, et see esimene päev ei ole mingi näitaja selles osas, et nii hakkabki nüüd olema..
***
Nädalavahetusest siis niipalju, et juba eelmisel nädalal hakkas mulle tunduma, et kassidel käib mingi hiirepüüdmise võistlus. Kohati tundus mulle, et ma ühte ja sama hiirt mitu korda õue tassisin. Lihtsalt viimasel korral ta enam ei liigutanud.
Noja laupäeva öösel olime ukse jätnud praokile, et hulkuma läinud kiisu ka tuppa saaks – see üks meil nimelt ei oska veel ukselingile hüpates ust avada, küll aga on ta ära õppinud praokil olevat ust käpaga lahti lükkama. Peale viiendat eluaastat siis lõpuks teise pealt midagi õppinud:) Noja siis see minu lemmik ka mingi hetk läks hulkuma ja kuulsin, kui ta kella viie paiku tuppa tuli. Tavaliselt ronib ta vaikselt mu kaissu magama, aga seekord tuli ta mäugudes. Ma õnneks aimasin, et ta põhjuseta ei mäugu ja panin tule põlema – ja võite kolm korda arvata, kas mulle oli padja peale hiir toodud. Õnneks on ta kade kass, ta toob hiired mulle ainult näitamiseks. Nii kui ta kahtlustab, et ma hiirt endale tahan, võtab ta selle hambusse ja jookseb minema. Nii läks ta õnneks seegi kord üsna kiirelt oma saaki teise tuppa hävitama. Õnneks valis seekord toidulauaks pappkasti, mitte vaiba.
Aga ma ei jõua ikka ära imestada seda vajadust oma saaki näidata. Kui me ärkvel oleme, siis ta iial niiviisi ei mäugu. Vahel teeb häält küll, ehk siis me oleme alati aru saanud, kui hiir on toas, aga no seekord veel spetsiaalselt mulle see nina alla toppida, et ma jumala eest tema saaki maha ei magaks.. ullud kassid.
Oma esimese sünnipäevakingi sain ka kätte ja peale paaripäevast katsetamist tundub, et ma jätangi ta endale. Mõned asjad tahavad küll veel harjumist. Näiteks, et ma ei saa hommikul äratust 10 minutit edasi lükata. Kardan, et hakkan sellise äratuse puhul liiga tihti sisse magama, sest see 10 lisaminutit peale esimest kella on jube oluline.
Teine asi, mis esialgu on harjumatu, on see, et ma arvuti kaudu pean seda vidinat laadima. Ilmselt on talle võimalik mingeid lisajubinaid osta, mis ei eelda kindlasti arvuti olemasolu. Avastasin veel, et töö kõrvalmajast saabki neid juppe.
Ja lisaks ei ole ma leidnud võimalust mp3-sid helinaks panna, kuigi kuulata neid saab küll.
Ja kohati on aeglane.
Ja helistamine tahab veel harjutamist, hetkel võtab see nimede otsimine veel aega..
Aga üldiselt tore mänguasi. Kaarte saab ka mängida:)
Selline asi: http://www.htc.com/www/product.aspx?id=46294
Laupäeval sai ka üle pika aja Põlvas käidud. Õde kippus seenele ja vend kontrollis järele, kas seeni on ja nii see teekond ette saigi võetud. Ja selle tõttu ärkasin ma laupäeval juba kell 8 ja sõitsin varakult Türile, et kah kaasa minna. Mitte küll metsa kaasa, ma pole korilusest eriti huvitatud.
