Vist saingi hakkama. Püüdsin vist viiruse kinni lõpuks. Et rääkisin koguaeg, et peaks päris-haigeks jääma, et nõme niiviisi vahepealses olekus pendeldada. Nüüd siis on väiksest palavikust saanud pisut suurem, karta on, et tõusujoonel ta on. Ja Lisaks on mul terve õhtu otsa olnud süda paha ja hoolimata villase teki sees olemisest on koguaeg külm. Tavaliselt ikka peale tööd vaatad midagi hamba alla, praegu pole mitte mingit isu, sees keerab muudkui. Ja poes käies oli veel olemine täitsa ok. Trepist üles tulin küll nii, et silme eest võttis kirjuks, aga selle panin ma neljanda korruse ja läheneva vanaduse arvele. No pekki noh, väljavaade paar järgmist päeva oksendades veeta küll eriti ahvatlev ei tundu. Ja no kindel värk on see, et ma pean homme tööd tegema. Õnneks see kõige olulisem töö sai enam vähem joonele, tsipa kõpitseda veel.. aga siiski.. üks asi on valutava kurguga töötada, hoopis midagi muud on, kui ainuke talutav tegevus tundub olevat teki all pikutamine. Aga eks homme paistab, ma kahtlustan, et täna on mul veel kerge päev. Õige trall alles algab. Muidugi ma võin ka loota, et ma sõin midagi halvaksläinut täna. Aga samas, ega sellest vist kah olemine parem ei saa..
