Kaamerat ei taibanud pühapäeval kaasa võtta ja mu telefon eriti häid videosid nii kaugelt ja pimedas ei teinud. Pildistamine kah sellistes tingimustes eriti ei õnnestunud, aga pildid tulid ikka veidi paremad välja, kui filmid.
Kahju on küll, et kaamera maha jäi, see trummari etteaste oli küll väärt salvestamist. Ja kui nad veel kõik koos trummide taga olid, siis see oli tõeline muusika, sõna otseses mõttes, minu kõrvadele:) Vaatepilt oli ka fantastiline.
Õega ilmselt peame veel millalgi ühe shoppingu ürituse plaani võtma. Seekord oli aega väga vähe. Kuigi jõudsime lisaks shoppingule ka raamatupoe kohvikusse (seal ajasin ma meile cappucinot sülle ja lisaks irvitasime ühe sendikas.ee osaleja üle, kes küünte närides pakkumisi tegi ja ühte sõbrantsi kohtasin ka) ja hesburgerisse. Need pisikesed asjad, mis teevad meele heaks ja mida ometi pole väikelinnades eriti saadaval. Kasvõi shoppamise pool – väikelinnades ei ole lihtsalt mingit valikuvõimalust ja need, mis saadaval on, on tihtipeale koledamas koledamad. Türil on vist ainult 1 riidepood, kust on võimalik lahedaid riideid saada ja seegi on secondhand pood. Paide kohta üldse andmed puuduvad, tean, et kaubamaja riieteosakond on seal küll täiesti mõttetu koht.
Tööl olen ma see nädal üllatavalt produktiivne olnud. Ehk tõesti see üllatuskink mõjus motiveerivalt. Aga no tavaliselt ongi vist nii minu puhul, et kui tundub, et sada asja teha ja kuidagi ei jõua, siis saavadki kõik asjad tehtud. Pigem, kui on üks asi teha ja otseselt tähtaega ei ole, siis ei saa kuidagi sellega hakkama.
Ja hetkel murran office-is veiniga nädala selgroogu. Kohe, kui murtud (loe: vein joodud), lähen ära koju. Teistel oli täna seminari päev, ja nüüd on vaja järelejäänud vein ju hävitada. Ma küll ise seminaril ei osalenud, oli hulga muid asju parajasti vaja teha, aga tundub, et siin uues kontoris saab täitsa häid üritusi teha. Meie kontori avamispidu oli ju ka nii väärt üritus, et leidis lausa ekspressis kajastamist (jaa, ma olengi nüüd 10xkuulsam:P).
Naljakas on see, et mul oli täna ju hoopis õllesõbraga plaanis õlle-vilmiõhtu teha, aga ta päeval tühistas selle ürituse. Ja ma juba rõõmustasin, et saan täna õhtul kaine olla ja vara magama, aga nüüd sattusin ikka veini lainele ja kogemus on näidanud, et sellistel puhkudel koju minnes tundub alati hea mõte uus vein avada. Ja järgmisel hommikul tundub, et see oli ikka halb mõte.
