Nädalavahetus möödub alati liiga kiiresti. Nagu ei jõua veel alatagi, kui juba jälle on vaja tööle minna.
Aga mõnikord tasub tööl käimine täitsa ära. Näiteks siis, kui firma otsustab, et võiks korraldada väikse väljasõidu lasketiiru.
Niisiis, pool reedet veetsime me kolleegidega relvavennastudes. Saime proovida viit erinevat püssi, mis alguses nägid üsna hirmuäratavad välja ja vähem hirmutavaks ei teinud neid see jutt, mis sinna juurde räägiti, stiilis, kui palju on võimalusi oma kaaslaste maha laskmiseks ja kui lihtne on enda pöidlast ilma jääda..
Aga siis hakkasime katsetama ja lõpuks oli juba selline tunne, et andke aga suuremaid relvi.
Mul oli nende suurtega muidugi tegu, sest need olid jube rasked. Aga vähemalt ei ähvardanud mind pikali kukkumine, nagu ühel pisemat sorti kolleegil peaaegu juhtus.
Mööda lasin ma ka ikka päris mitu korda, sest vahepeal vist panin vale silma kinni ja üleüldse on mul vist silmanägemine kehvemaks jäänud. Aga sellegipoolest oli üks tabamus täpselt märklaua kujuteldavate silmade vahele:)
Üle pika aja sai taas ka maal käidud nädalavahetusel. Tavapärane kasside paitamine, emaga tülitsemine, õega shoppamine ja saunatamine. Ja üle pika aja võtsin taas raamatulugemise ette.
Seekord sai pimedas ja vihmaga maale sõita. Ilgelt vastik oli. Aga vedas ikkagi, et ma ei pidanud selle jubeda lumega sõitma, mis eelmisel nädalavahetusel maha sadas ja mis minu maalesõidu ajaks kenasti ära sulas. Aga ikkagi käisin ka rehvivahetuses juba ära, kes teab, mis naljad ilmal veel varuks võivad olla.
Tööl on jälle, või ikka veel, kiire. Täna oli kohati juhe täitsa koos, kui pidin samaaegselt suhtlema mitme inimesega ja kõik nad tahtsid lisaks, et ma mingit ülesannet ka samal ajal täidaks. Oeh, multitasking ei sobi mulle kohe üldse.
Aga elu muidu on ilus:)
