Ma kohe teadsin, et see nii lihtsalt ei lõppe. See minu kiire kolimine. Ei leidnud aega suurpuhastuse tegemiseks (ei pidanud ka vajalikuks, kuna omanik plaanis remonti tegema hakata) ja kohe anti mõista, et ma ei ole vist kahe aasta jooksul kordagi koristanud ja küsiti koristamise raha. Tuletasin siis talle meelde, et mul jäi päris kena summa ettemaksuna tema kätte, millest kõik kohe kindlasti ei kulu viimase vee ja elektri peale. Tehku siis ise tasaarveldust. Ja kui ta juba norima hakkas, et siis äkki ta tahab mulle mu kahe aasta jooksul prussakatõrjele tehtud kulud kinni maksta.
Ja mina rumal veel käisin spetsiaalselt koristamas ja prügi ära viimas. Aga peale rasket kolimisnädalavahetust ja veel raskemat töönädala algust ei jaksanud tõesti mingit läikimalöömise operatsiooni seal ette võtta.
Mulle tundub, et tegelikult mulle meeldivad sellised intriigid. Nii lahe on sellistele totakatele kirjadele oma õelaid kommentaare vastu saata. Ja oodata põnevusega, mis edasi juhtub. Ja ma suudan asja ikka päris kurjaks ajada, kui leian, et see on kuidagi vajalik. Enda eest peab ju võitlema. Või teine variant, kui midagi võita pole, siis neid inimesi ignoreerima. Sest närvid ikka ju mingil määral kannatavad.
Aga üldiselt pidi see hästi tavaline olema. Et hakatakse süüdistama teab milles ja raha nõudma iga asja eest.
