Ei ole üldse mõnus jälle tööl olla. Mitte, et ma oleksin seda väga lootnud. Tegelikult pole ka midagi hullemaks läinud. Aga märgade sokkide ja märgade teksadega on lihtsalt vastikult külm olla. Peab vist hakkama vihmaste ilmadega vahetusriideid kaasas tassima.
Ja nagu oligi arvata, ei mingit töötahet. Kuigi, kui ma kõik asjad ruttu valmis teeksin, oleks väike lootus siit varem ära saada. Aga samas, võidakse leida uued asjad, mida teha vaja. Või katsetaks seda meetodit, mida mu eelkäija mu uues tööjuures tegi, et ilmus enne viit tööle ja ei liigutanud lillegi. Ehk avastatakse kah, et pole mõtet hoida mind siin:P
Hommikune ärkamine on viimasel ajal kergeks muutunud. Sest ärgates on alati tunne, nagu näeks pidevalt samu asju unes. Kasvõi kaudselt. Isegi kui tegelikult ei näinud, on tunne ikka selline. Aga lihtsalt mõtted on ühes punktis kinni. Ärkvel olles, magama minnes, ärgates.. ilmselt siis ka magades.
