Siin on ju tegelikult täitsa tore töötada. Eile vestlesime natuke ülemusega. Arutasime tööplaani ja seda, kuidas ma ikka kõigi asjadega valmis jõuan ja et äkki saame mõned asjad mujalt tellida, et mulle jääks rohkem aega oma põhiülesannetega tegelemiseks. Seda ta paraku välja ei pakkunud, et võiks mind näiteks suurema palgaga motiveerida kiiremini töötama. Ja mul ei sobinud ju tunnistada ka, et osaliselt asi minus on.
Aga niipalju oli sest kasu, et edaspidi ehk ei tulda minu juurde töödega, mis on kellegi teise töö ja ma ei pea enam oma aega raiskama selle peale, et teha kindlaks isik, kes tegelikult peab asjaga tegelema. Et kõigepealt tehku ülemused endale selgeks, kes millega tegeleb. Ja nad võiksid ka omavahel arutada ja kokku leppida, kui miskit teha vaja on. Täna oli eriti koomiline, kui üks neist üht suht pisikest tööd soovis mult ja teine tuli ütles, et mind ei tohi segada ja et toda asja pole üldse vaja praegu. Täitsa lõbus. Ometigi nad istuvad ühes toas, üketeise vastas. Ei tohiks nagu suhtlemisel takistusi olla.
