Sisetunne vedas seekord alt. Sisetunne ütles, et reedel rokime Skriimsilma järgi. Isegi üritusele eelnenud brändi* joomine (riietumise ja maskeerimise rituaalide saatel) oli lõbus ja eeldused heaks õhtuks olid täiesti olemas.
Seekord oli isegi teada, et esimene bänd alles kell 12 alustab, aga ei oodanud, et see bänd nii jube ja igav on. Jubedaks tegi asja see, et muusika rohkem mürana kostus ja tüübid laval üksteist nilbe väänlemisega üle trumbata püüdsid. Ja ma ei hakka ütlema, kuidas me bändi omavahel kutsusime. Mingil hetkel otsustasime, et see üritus on ikka täiesti mööda ja pole meie jaoks. Ja nii meil Skriimsilm nägemata jäigi. Ja kuna me ei suutnud ka välja mõelda, kuhu edasi minna ja mida teha, siis läksimegi laiali. Et siis kena kodune õhtupoolik.
****
Täitsa veider on vaadata kandilise pildiga telekat. Maal oli telku pilt kuidagi sisspoole kumeraks tõmbunud. Ja üldse on meile sinna vist poltergeist kolinud. Kõik kodumasinad on hakanud järjest üles ütlema.
__________________
* rahva tungival nõudmisel avasin lõpuks oma sünnipäevaks ostetud brändi. Äkki läheb veel halvaks üksi kapis istudes..
