Neljapäeval sai käidud sünnipäeval. Grillid ja värgid ja hästi palju inimesi.
Reedel seminar, mis oli tegelt väga lahe, kui välja arvata see üks loeng, kus silmad keeldusid lahti olemast. Ei olnud vist ainult kohvivähesuse tõttu, sest kõik kaebasid selle monotoonse uinutava hääle üle. Aga esimene teema see eest oli super – identiteet loomariigis. Hästi huvitav ja lõbus oli.
Nagu tavaliselt oli pärast ka afterparty. Sellest võiks vist lõputult kirjutada, olgugi, et ma esimese tunni aja jooksul mõtlesin hoopis kojumineku peale. Lõpuks ei hakanud alkohol ka veel pähe, hoolimata kogustest ja erinevatest markidest. Ja siis mingil hetkel jõudis mulle kohale, et iga kord, kui juhtub nii, et ma mis tahes jookide suurtes kogustes joomisel kaineks jään, on see alati kuidagi väga vajalikuks ostunud. Sesoes sõbrantsidega, keda vaja koju suunata või õigel hetkel kallistada või arvet maksta või mõnel äärmuslikumal juhul isegi juukseid hoida (okei, see oli aastaid tagasi). Aga igatahes järgminse kord ma tean, et pole mõtet viriseda, et pähe ei hakka ja koju ka ei maksa minna, kui mõni sõber seltskonnas on, sest kindlasti läheb mind kellelgi vaja. Küll on tore ennast tähtsana tunda:P Meenus veel see valentini pidu, kus ka mina vajasin suunamist koduteele. Kuigi tol hetkel ma ei saanud aru, miks must lahti tahetakse saada. Ja õnneks oli läheduses inimene, kes ka hoolitses selle eest, et ma koju jõuaksin.
Reedene pidu lõppes siis juba varakult – 11 paiku. Kodust aga leidsin eest hulga inimesi ja ühe taksikoera. Mind üritati peole kaasa rääkida, aga minu kaks nädalat magamatust andsid kõvasti tunda, seega ma jäin koju koera seltsi. Koer oli muide jube intelligentne. Kui ma ütlesin talle, et ta mu toast välja läheks, siis ta sai aru ja läkski. Paar korda üritas veel seltskonda tulla, aga no mulle lihtsalt taksid ei meeldi. Pole ka suurem asi koerasõber, sest seda ühte koera enam pole, kelle sõber ma olin. Nüüd on ainult kassid. Ja neid sai ka vaatamas käidud. Enne rongile minekut sai veel tehtud üks väike Tammsaare õlu. Suvi on ilmselt käes, nii mõnus oli pargis muru peal lebotada, isegi hoolimata sellest, et mul käed külmetasid. Ja õhtul sai sauna ka. Kas see on kordaläinud päev või mis:)
Ja täna siis tulin autoga linna. Päris hirmus oli. Enne harjutasin natuke aega Türi ja Paide vahel tiirutades. Tallinn on muidugi hoopis teine asi. Maanteed ma eriti ei kardagi. Aga pühapäevasel ajal õhtu poole polnud linn ka eriti hull. Suurema osa ajast ilmselt auto seisab hoovis seni, kuni käin õhtuti harjutamas. Ei ole naljaasi omada 10 aastat lube ja siis ilma suurema sõidukogemuseta päälinna sõitma tulla. Aga kohale ma igatahes jõudsin:) Ja siis sai veel (jälle) Tammsaare pargis natuke ilusat õhtut nauditud. No ausõna, elu võib niiviisi veel meeldima hakata;)