Tänase päeva plusspunktid on ausalt välja teenitud. Avasin töömaja välisukse kahele noormehele. Mõlemad hoidsid süles monitori ja ei näinud just sedamoodi välja, et nad omal jõul sealt uksest sisse oleksid saanud. Kuna ma aga pealetükkiv ei taha olla, siis ikka küsisin enne, kas nad mu abi vajavad. Praegu mõtlesin, et hea, et nad ei tõlgendanud mu abipakkumist teisiti ja mulle monitore hoida ei andnud, et ise uks avada… Napikas..
****
Ma kohe üldse ei salli selliseid kliente, kes igisevad töö hinna üle, omamata vähimatki ettekujutust, mida töö endast kujutab ja kui palju aega ja vaeva selleks kulub. Ja tundub, et nad on siis nii kindlad, et tegelikult see töö ikka ei ole nii palju väärt (kuigi nad on nõus maksma) ja siis käivad igal momendil pinna peale uurides, kas juba on midagi ette näidata ja loevad sõnu peale, et olgu siis ikka korralik töö.. Huh, selliste puhul tekib soov töö sinnapaika jätta. Näis, kas peale jääb soov raha saada või soov tüüp kukele* saata.
______________________
*Kuke aastal vist üsna normaalne nähtus?
