Tekitasin täna hommikul vannituppa väikese gräfiti. Päris ilus oli. Ainult, et ma tegelikult ei planeerinud seda ja nii ma siis kulutusin veerand tundi ja pool pudelit atsetooni, et see sinine küünelakk põrandalt ja seinalt kätte saada. Samas, kell 10 tööle jõuda on päris mõnus. Kui ma suudaks seda ilma süümekateta iga päev teha, siis ma ei kuulaks poole kaheksast alates juba äratuskella. Magaksin rahulikult end välja selle asemel, et iga 10 minuti tagant telefon kinni vajutada ja mõelda, et no 10 minutit võib ju veel magada ja et hommikul söömine pole nii oluline, kui räägitakse ja et alles eile ma jõudsin õigel ajal tööle.. Sarnase ärkamise stiili tõttu jäid mul ülikoolis kõik kaheksased loengud kuulamata.
Ja ma ei ole endiselt suutnud otsustada, mida õhtul teha. Asjad haarasin kaasa juhuks, kui tekib soov koju minna ja see soov ongi osaliselt olemas.. aga teisalt jälle tahaks sealt mõnda aega eemale hoida.
