Happy Tree Friends

Pikk nädalavahetus kadus suht märkamatult, nii nagu kellakeeramisega seotud tunnike, mis nüüd hommikuti saab tunda olema.
Neljapäeval külastasime “naabreid”, kes oma suures laiskuses viitsivad küll süüa teha ja seltskondlikud olla terve hulga inimeste jaoks, aga ennast toast välja ajada eriti ei viitsi. Viimasel ajal on hakanud sinna kogunema ka inimesed, kellest parema meelega eemale hoiaks. Kohe üldse ei kannata mõne inimese seltskonda välja. Nii, kui ta sulle lähemale istub, peab ise sealt põgenema. Ja paremad sõbrad kaasa haarama, et see halb energia neile külge ei hakkaks. Nii me lahkusimegi suht vara ja tegime hoopis väikse filmiõhtu kolmele. “Sweetest Thing” sobis ülihästi õhtut lõpetama. Veel sai tehtud hulga “stuudiofotosid” Sisaliktibist. Isegi minu värisevad käed ei takistanud paljudel piltidel õnnestumist. Ütleme nii, et modell ja redel klappisid omavahel.
Reedel nägin ma lõpuks ära “Kill Billi” mõlemad osad. Oligi nii hea, kui räägiti. Mul on hea meel, et ma ei hakanud seda oma pisikese telekaga vaatama. Suur ekraan andis asjale palju juurde.
Laupäeval tekkis juba vajadus õue minna. Käisime juhet ostmas. Pärast tunnikest linnas kolamist ja paaritunnist Woodstockis (seal oli vahepeal nii palju muutunud, alustades klientuurist, lõpetades uute lampidega. Ja seltskond oli juba kella nelja(?) ajal täitsa lõbus) istumist saime ka juhtme. Ostuprotsess ise oli selline nagu Sisalikul kombeks, kui tal hea tuju ja kui klienditeenindaja samale lainele suudab viia. Ja siis vaatasime veel kolmekesi veini, gini ja metaxa seltsis filmi. “Blueberry” on üks lahedamaid filme, mis ma viimasel ajal näinud olen.
Mul pole tegelikult enam aimugi, mis päeval mis toimus. Kõik on kuidagi sassis. Enda olemine oli ka natuke sassis. Aga olukord muutus paremaks, kui ma jälle kodu üles leidsin.
Ja noh, ise siin soovitan muudkui, et värvige mune pühapäeval ja siis unustan ise selle täitsa ära. Ilmselt on nüüd vaja leida munad ja natuke värvi. Need oktoobrikuu munad vist ei tule kõne alla. Kui need katki teha, siis vist hakatakse jälle uurima, kes Tallinnat reostab ja et kas see on inimestele ohtlik.


Posted

in

by

Tags: