Hea et ma eile ilmateadet ei uskunud. Lubatud viiest soojakraadist oli asi täna üsna kaugel. Õnneks ma siiski riietusin talveilmale kohaselt. Tormihoiatus, mis õhtupoole tuli, pidas küll paika.
Hommikul avastasime oma hoovist mõned tükid katust. Tekkis väike paanika, et millal nüüd vihm tuppa hakkab sadama. Aga õnneks olid need meie hoovi lennanud tükid siiski naabri katuse poolelt. Ja nende katus oli ikka täitsa pahempidi. Ja neile ei soovi ma tõesti muud, kui vaid halba. Paras värdjatele*.
Mulle ikkagi meeldib, et meil on olemas elekter ja telekas ja raadio jne. Tähendab siis, kui elekter parajasti ära ei ole. Täna oli üsna pikalt ära. Ja kassid läksid närvi, kui ma telefoniga mängima hakkasin. Käisid kordamööda telefoni ja mind hammustamas.
Buss hilines ka täna 10 minutit. Jõudsin juba kahetsema hakata, et rongi peale ei läinud. Samas oli igati loogiline, arvestades tänast päeva ja teeolusid, et buss võib hiljaks jääda. Eriti, kuna buss alustas sõitu Valgast. 10 minutit hilinemist oli isegi hästi. Tallinna lähedal tundus küll kohati, et buss kõigub nii, et kohe kohe läheb ümber. Siiski, vedas meil. Ja koju jalutades tahtis tuul mind teelt kõrvale kallutada. Aga jälle, vedas mul.
Aga maailm on ikka täiesti ära pööranud. Ilmselt on tal kopp sellest, et inimesed üksteist ja teda hävitavad.
____________________
*nende kohta isegi hästi öeldud.
