Folgil käidud. Selle aasta hääletamisplaan jälle täidetud.
Hääletamises oleme juba sellised spetsialistid, et juba esimese käeviipe peale autod seisavad. Hea, et järjekorda ei tekkinud:P Ja elamusi saime kah. Näiteks üks väikebuss oli selline, kus peaaegu, et elati sees. Voodi oli ja perekond koeraga. Me saimegi pool maad edasi voodil istudes, sest istmeid polnud.
Folgile jõudes hakkas loomulikult suht kohe vihma sadama. Aga kokkuvõttes oli ikkagi tore, kuigi, kahtlustan, et paljud jätsid vihma tõttu tulemata. Siiski sai enamus igaaastastest nägudest ära nähtud.
Raamatulett oli ka kinni kaetud, aga inimesed said ikkagi oma ostud sooritatud.
Ühel piletiga kontserdil käisime kah. Kuna me teises reas hüppajate ridades olime, siis minu varvaste peal hüpati päris hoogsalt. Ja keegi arvas veel heaks oma küünarnukiga mulle vastu pead virutada. Kaks korda. Minu peatraumad hakkavad limiiti ületama. Pallid ja küünarnukid jne. Ma arvan, et järgmisel korral hoian tahapoole. Olgu muusika pealegi hea.
Poole öö ajal leidsime ühe lava tagant videotiimi, nende hulgas meie peavarju omanik. Lisaks pakuti mingit piprajooki, mille piprasisaldus nii suur oli, et alkoholi maitset üldse tunda polnud. Nutma me selle peale ei hakanud, sest meid hoiatati, et ettevaatlikult tuleb võtta.
Täna oli palju parem ilm. Ja kohe teine tunne oli. Et kuigi me alguses arvasime, et kauaks ei jää, tuli see õige tunne suht vara tagasi ja nii me siis jõudsimegi alles õhtul kella kümneks Tallinna.
Tagasitulemisega oli kah nii, et Sisaliku sisetunne ütles, et keegi kindlasti pakub meile küüti (eelmistel aastatel me ju ka pole tagasi hääletanud) ja nii oligi. Tuli tibi vasakult ja ütles, et tal on auto ja vabad kohad. Supercool.
Suure Venna iiri pudruga läks meil seekord ka hästi. Korra saime natuke jahtunud pudru ja mõlemal korral käisime ise järel, aga maitses heasti. Aga teised jäid kas ilma või oli selle kvaliteet alla käinud. Igatahes, meile ilmselt on sellest jälle üks traditsioon juba kujunenud.
Tsikli vaatamisega jäin veidi hiljaks. Eks see ilm natuke vussis ära selle asja. Aga igatahes anti mulle lootust seda varsti proovida. Põhiline on mitte unustada juuksevärvi:P
Ja siis mõned totakad seosed. Pooled päris ja pooled kujuteldavad. Ja siis see sina otsid ja mina otsin ja mitte keegi ei leia oma.. ikka juhtub.
Veel lisalugemist: Sisaliku ja Turboka uskumatud seiklused Viljandimaal.
