Turbotigu


Another Green World

Nädalavahetus ei viitsinud jälle kauemaks jääda. Paar päeva ja läinud ta oligi. Aga sinna sisse mahtus isegi ühte_koma_teist.
Näiteks reedel sattusin täiesti juhuslikult kuulama Dhafer Youssefi ja Paolo Fresu esitatud voolavmeditatsioonilist sufi-jazzi. Sellest, kuidas rahvale meeldis, saab lugeda siit: www.jazzkaar.ee/uudis.php?id=1012. Aga kui kirjeldusse mahtusid sellised sõnad nagu fantastiline, võimas, inspireeriv, hüpnotiseeriv, sõnulseletamatu, sügav, müstiline, põnev, pildiline, vaimne, hämmastav, aeg peatus, õhuline ja ruumiline, siis pidi see enamusele meeldima. Mina kuulusin seekord ka enamusse. Tavaliselt ma üritan seda vältida.
Hilisem RockCafe ja Propelleri plaan kadus umbes sama kiiresti ja ootamatult, kui see tekkis. See eest aga leidsin pätrikust üles mõned tibinad ja ühe mitte-tibina, kes oli kui totaalse muutumise saadet külastanu – ta oli küll äratuntav, kuid mingisugune positiivne muutus oli temas aset leidnud. Alates sellest, et ülikond oli vahetatud mõnusa retroliku stiili vastu. Soengu ma jätan seekord rahule. Tema on ju see, kes sellega edasi elama peab, mitte mina. Pealegi, sai ju reedel piisavalt ilgutud selle kallal:P
***
Laupäeval tegime oma plaane vist 10 korda ümber. Palju ei puudunud, et oleks tulnud kodune filmiõhtu rohke õlle seltsis. Lõpuks ikka suutsime otsuse vastu võtta ja kihutasime sinna, kus meie andmetel pidi grill-saunapidu toimuma. Kui kohale jõudsime, selgus, et kogu punt oli äsja lahkunud. Niipalju siis otsustusvõimest. Aga ei old hullu, majaperemees oli ju kohal. Ja peatselt saabus tema poeg koos sõprade ja vesipiibuga. Ja hiljem saabusid veel mõned noored isetehtud vesipiibuga, millele oli pealuu külge installeeritud. Nii me veetsimegi õhtu endast pea poole nooremate seltsis. Koer üürgas laulda. Ja noored ajasid jube arukat juttu ja noorus ei olnud üldse hukas. Täitsa ägedalt kukkus välja igatahes.