Täna vist häirivadki kõik pisiasjad mind võimendatult. Võibolla on see seotud sellega, et pole oma kasse näinud kolm nädalat. Nemad on seni mu parimad stressimaandajad olnud.
Üks teema on küll eilsest peale hinge närinud, täna elasin end natuke välja. Kurtsin sõpradele ka.
Mõni teema on kaua mind närinud. See käib hooti. Kurta hetkel kellelegi pole ja kui oleks, mis seegi aitaks. Kui mõni asi on nii kaua kestnud, siis ega seal polegi midagi päästa. Tuleb vaid paksu nahka kasvatada või kuidagi need häirivad tegurid endast eemal hoida. Miski filter, mis laseks läbi ainult head asjad, oleks abiks.
Muidugi on alati olemas võimalus, et ma olengi idioot. Sest täpselt nii minusse aegajalt suhtutakse. Ainult, et aegajalt tundub sellele idioodile, et kannatus on üks õhkõrn asi, mida korduvalt proovile panna. Ühel päeval see lihtsalt enam ei lähe üle.
Vaatasin siis, mida ka horoskoop selle kohta arvab. Täitsa arvabki. Üsna täpne kirjeldus olukorrale. Reedest ennustust ma siiski väga ei usuks. Minust ei ole enam mingite otsade kokkutõmbajat. Kuigi, ei saa väita, et ma seda kaalunud ei oleks.
Jõulukinke siis sel aastal ei tee. Ongi väike vaheldus ja pole seda hullu poetralli. See ongi suhtelislt väljakannatamatu üritus, mille küll alati on päästnud kinkide üleandmise rõõm. Õnneks on lähisugulased suhteliselt mõistvad tegelased. Mõni on ehk veidi pettunud, aga nad saavad sellest kindlasti üle:) Muidugi on veel võimalus teha näärikinigid. Näärid tulid vist hiljem?
Ja kuna Potteri kuues osa sai ka eesti keelsena nüüd loetud, siis saab täna peaaegu, et normaalsel ajal magama. Ja homme teen ainult tööd. Päeval ja ööl.
