Mul on vist hetkel üsna sama tunne nagu Andersil, kui ta Eva-Lottale ja Kallele väitis, et ta on keedetud tursa ohver. Ja tema oli tegelikult hoopis mürgitatud shokolaadi ohver ja mina pole veel selgusele jõudnud, misasi mind öö läbi üleval on hoidnud. Väga toidumürgituse moodi kõlab. Terve öö jooksul ja praeguseni pole veel tulnud seda tunnet, et ok, nüüd vist aitab ja et enam ma ei pea kuskile tormama. Organism on sama rahutu nagu alguses. Ja juba lahutamatuks kaaslaseks saanud palavik on kah tagasi. Huvitav millal see aeg tuleb, kui ma saan jääda koju end rahulikult ravima. Ma pole kunagi osanud haige olla. Nii kui tundub, et jälle enesetunne parem, tuleb tavalise elurütmiga jälle liituda. Hoolimata sellest, et nii see haigus ei kaogi kuskile.
Uskumatu, et ilma keedetud tursata saab kah nii halb olla..
Ja hulk töid on endiselt vaja valmis teha. Aga vähemalt on kodus mugavam oksendamas käia.
