Mul on tunne, et peaksin mingile tõsisemale ravile üle minema. Vitamiinide manustamine eriti ei mõika. Hommikuti on suht normaalne olla, aga õhtuks on ikka jälle nohu ja palavik tagasi. Võibolla õues käimine pole kah nii hea mõte olnud, aga värske õhu ja ringiliikumise vajadus oli noh. Pealegi, nohu pidavat nagunii nädala kestma, ravi või ära ravi. Nüüd on küsimus vaid selles, kas homme võiks tööle minna. Erilist tunnet pole, et peaks, aga juba tunti must puudust, kuna teised upuvad töö sisse. Aga tööl tervemaks ei saa, seal pidid suurem osa inimestest tõbised olema. Võibolla peaks suure koguse küüslauku ostma ja tööle viima.
Ma olen omale veel ühe haiguse külge saanud. Nimelt käin mööda poode ja otsin lumelaudamise riideid. Esialgu küll vaid pükse ja kindaid, sest finantsseis kõike korraga ei võimalda. Mõned kohad isegi leidsin, kust saaks normaalse hinnaga. Kuigi parajaid kindaid eriti pole leidnud. Aga kui komplekt koos, siis vist on kohe lõunasse sõit kah. Kaugemale vist pärast riieteostu ikka ei venita välja.
Kusjuures sel aastal saab mul vist esimest korda elus olema kahju, kui talv läbi saab. Siiani olen vaid suvest hoolinud. Tundub, et lihtsalt üks hobi oli puudu, muud midagi. Leiaks kevadeks ja sügiseks kah midagi põnevat, võiks lausa igat aastaaega nautida.
