See on kindlasti suve esimesi tunnusmärke, et kell kümme hakatakse juba rääkima, kuhu lõunale minna ja kurta, et sinna on nii palju aega. Ja tööd, loomulikult, ei viitsi keegi teha. Tegelikult on üldse mingi tüdimus peale tulnud. Ei taha midagi teha, kuskile minna ja samal ajal tilgub süda verd, sest väljas on nii mõnus ja soe. Ja uisutada tahaks ka juba. Aga mul on ju vaja transporti uisuteeni, või kedagi julget kaasa, kellega koos ei kardaks Tallinna auk-augus-kinni tänavatel sõita, et mõne rajani jõuda.
Ja endiselt on ebaselged nädalavahetuse plaanid. Uisutada, uisutada, uisutada?
