Kuna kohe kohe on pikem paus ilmselt tulemas, siis veel viimased kokkuvõtted olnust ja tulevast.
***
Reedel näiteks inimesed muudkui tulid ja läksid ja vahepeal jäeti mind lausa üksi oma läpaka, itaalia vestmiku, sudoku ja punase õhupalliga. See ei kõlagi tegelikult nii üksi:) Lõpuks jäi meid kaks ja kuna alguses jutt ei jooksnud, siis lahendasime sudokut, mis mul kuidagi välja ei tulnud. Lõpuks selgus, et olin juba alguses vea teinud kuskil.
Seiklustes sooviti õlut ostes “häid õlleelamusi”. Tuju kohe tõusis selle peale:)
Enne õlletamist juhtusin veel ühes k-arvutis tunnistama intsidenti, kuidas üks vene keelt kõnelev tibi ei suutnud oma pin koodi meelde tuletada ja siis kordas kõva häälega numbreid ja pöördus kuidagi veel müüja poole, et see peab ju ometi õige kood olema.. lõpuks helistas veel kellelegi ja lasi mingi paberi pealt ka oma PIN-i otsida. Lõbus oli, järjekord irvitas hoolimata sellest, et tänu sellele tibile järjekord tükk aega edasi ei liikunud.
***
Käisin veel üsna tipptunnil autoga sõitmas, tundub, et olen harjunud. Täitsa lahe oli sõita. Eks ma vaatasin sel loomaaia päeval, et kui õde saab esimest korda linnas sõites nii hästi hakkama, siis miks mina ei peaks saama:)
***
Minu automobiiliga aga muudkui viperused jätkuvad. Maal olles ei saanud enam pagasnikut lahti. No mitte mingi nipiga, signa sisse-välja lülitamine ei mõjunud, võti ei mahutunud üldse lukuauku. Lõpuks selgus, et seal oli mingi takistus ees ja siis mahtus, aga ei keeranud ikka. Kui siis pärast igasuguseid helistamisi ja nõu küsimisi õde soovitas õlitada, siis hakkas võti keerama kah. Et vist see iganädalane autopesu oli oma töö teinud vist.
***
Täna pesu kuivama viies avastasin kõrvalt rõdult hästi nunnu valge kraega musta kassipoja. Mind nähes pani pea viltu ja muudkui vaatas, kuidas ma rõdul toimetasin. Üritasin taga suhelda ka, aga vastu ta ei rääkinud. Vahepeal vaatas veel ülespoole, kust kostus mingit olengut.
***
Jalka selleks korraks läbi. Mitte, et ma sest väga hoolinud oleks, aga itaalia poolt ma ikkagi olin. Ilmselt põhiliselt sellepärast, et homme lendan kaheks nädalaks itaaliasse ja ega ma neist prantslastest midagi ju arvata osanud.
Korra sai linnas käidud, seal oli näha tõelist võidujoovastust, itaallased ja ilmselt ka muud tegelased tähistamas, lipud lehvimas.. lahe vaatepilt oli. Ja üldsegi, sellise ilmaga on täitsa patt toas passida. Itaalias ilmselt saame päris palju õues magada vähemalt. Ilmad peaksid seal hetkel üsna samad olema, mis siin.
Pakkimisega tegelen hommikul. Asjad nagunii välja otsitud, nüüd vaja mõned lihtsalt välja praakida. Põhiasjad said ka korda aetud: laenatud magamiskott, värvitud pea, otsustatud, et seljakotist piisab ja vestmikust leidsin lause “palun andke ruttu oksekott” (loodan, et seda lauset mul vaja ei lähe). Raha veel vahetada ja raske südamega võtta vastu otsus, et läpakas oleks ainult tülinaks ja pättide ligimeelitajaks ja lisaraskuseks.
