Turbotigu


Teater külastatud. Selline tõsine tükk, mis alguses ajas haigutama, aga peale vaheajal joodud kohvi-calvadosi segu läks asi lõbusamaks. Natuke “valedel” kohtadel sai vahepeal vist itsitatud, sest siis kõik esimese rea pead pöördusid. Selle peale sai veel rohkem itsitatud.. Üldse esimese rea osad külastajad olid ülelõhnastatud ja see tegi ka natuke nalja meile, kuigi suuremalt jaolt pani mul silmad valutama. Üldiselt lubati hullult vägivalda, aga isegi lampi ei raatsitud vastu pead visata vaid lihtsalt ähvardati. Vabanduseks arvas sõbrants, et neil veel mõned etendused tulemas ja nad ei jaksa nii palju lampe kaasa vedada. Lõpp oli ka hästi ootamatu, selles mõttes, et mu meelest jäi asi täitsa pooleli. Ja nagu selle kinnituseks kuuldus ülevalt rõdult üks eriti valju kergendusohe. A see oli pigem stiili, lõpuks ometi lõppes.. Mina jäin küll üllatunud vaatama, et aga edasi.. ju mul pole siis nii hea fantaasia, et ma ise neid lõppe genereerida suudaks/viitsiks.
Edasi tuli karja kelder õlle ja snäkkidega – tuleb ju vaikselt harjutama hakata, pargiõlledelt baariõlledele üleminekut. Ma eelistaks küll sooja ilma pargis, aga tuleb vist ära kannatada need 8 kuud.. vahepeal saab ju lauatada – see lohutab alati. Ja lisaks proovisin peale aastast puhkust nahkmantlit selga. Olin unustanud, kui lahe on. Sain isegi komplimente, mis muuhulgas sisaldas seda, et ma pidavat prl. Sisaliku moodi välja nägema:P Nojah, temalt ma need punased püksid sain:)) Noh, oligi juba aeg need ka tänaval ära katsetada. Kaua nad ikka vaid mu kapi sisemust kaunistavad.