Esimene etapp läbitud – käisin täna kindlustuses autot näitamas. Lasid seletust kirjutada (see kõlas küll rohkem nii, et mina olin puu otsas.. mind polnud ju kohal, kui otsa sõideti), kogusid andmed kokku, pildistasid autot, määrasid remonditöökoja. Homme vist lähen tutvun selle töökojaga, ja lasen neil teha hinnapakkumise kindlustusele. Eks siis paistab, kuidas edasi. Üks ekskolleeg hakkas kohe kurjustama, et kindlustusel ei tohi lasta töökoda määrata, et siis on palju jama. Ja palju ma ise neid töökodasid siin üldse tean. Aga sebimist on ühe väikse kõksu tõttu küll palju.
Täna sain siis vahelduse mõttes sõita ka mujal, kui koguaeg seda ühte marsruuti kodu-töö-maa-kodu.. No väikse ringi tegin kuna liiga vara ära pöörasin, aga ega see ring nüüd mu sõiduharjutamisele kahjuks tulnud. Sain proovida ära tondi ülesõidu vasakpöörde, mille kohta ma arvasin, et seda ma küll ei julge. Käkitegu. Muidugi tegu ei olnud tipptunniga. Õhtune koju saamine võib hoopis probleemiks osutuda, olen korduvalt näinud, kuidas siit tööjuure lähedalt vasakpööret ei õnnestu teha tükk aega. Mõnikord isegi mitte parempööret, sest tee sõidetakse alati kinni. Tuleb oodata seda viisakat kaasliiklejat, kes sind vahele laseb.
