Viimane kord, kui ma üritasin arvutit rämpsust puhtaks teha, suutis spybot kuidagi kustutada (minu kaasabil loomulikult) mingi olulise faili, ja peale seda näidati musta ekraani ja teadet, et windows keeldub töötamast. Kuna bakuppide tegemine meenub alati alles siis, kui juba hilja on, siis muidugi ei olnud mul neid tehtud. Nii, et ma üritasin siis windowsi remontida. Õnnestuski, failid jäid alles, windows hakkas tööle ja puha. Ainult, et arvuti läks peale seda sigaaeglaseks. Seega võtsin täna uuesti ette windoosa reinstalli. Seekord siis arvuti täitsa tühjaks. Eelnevalt tegin ikka vajalikest asjadest koopiad. Muuhulgas jagasin ka kõvaketta kaheks, et oleks tulevikus lihtsam. Tänu väiksele juhendamisele sain kõik ilusti ise tehtud. Isegi vajalikud driverid installitud, kuigi see käis küll rohkem umbropsu, et mida välja pakuti plaadil, need läksid. Igatahes, arvuti on nüüd rämpsuvaba ja palju kiirem. Peaks tööl ka selle ette võtma. Mõned asjad seal ikka venivad ka peale rämpsu eemaldamist. Muuhulgas ka ventikas, mis peaks minema millalgi vahetusse, soovitavalt enne läbi kärssamist. Ma pean lihtsalt leidma selle päeva, kui mul töö arvutit vaja ei lähe.
***
Reedel sain testida enda reaktsiooni ja auto pidureid. Pakkusin nimelt jälle transpordi teenust. Tavaliselt sõidan ma üksi. Seekord aga oli autos inimesi kokku neli, kelledest ühelt ootasin ma aegajalt juhendeid, kuhu poole pöörata. Ja hullult harjumatu ja häiriv oli, et tagapingilt muudkui ka juhendati ja hoopis teises suunas. Ma ikka vahepeal sain päris kurjaks, kuna ma ei tunne end veel nii kindlalt roolis, eriti veel kohtades, kus ma ise sõitnud pole ja pean keskenduma ja ma vajasin vaid ühe inimese kommentaare. Igatahes ühe foori juures oligi seda möla ja segamist nii palju, et kui teised poleks punast tuld näinud ja kisama pistnud, oleks ma liiklust rikkunud ja võibolla isegi mõne autoga kokku põrganud. Õnneks suutsin ma nende kisa peale kohe regeerida ja pidur toimis ka hästi. Sain napilt enne ristmikku pidama. Aga edaspidi ma vist ikka pean hoolikamalt valima, keda ma sõidutan või keelama inimestel rääkimise. Tegelt ma ju ütlesin neile mitu korda, et olgu vait. Päris kurjalt. Võibolla oligi hea, et nad nägid, mis võib juhtuda, kui autojuhti ei kuulata.
Pikka viha ma muidugi ei pea. Hiljem oli päris lõbus koos õlletada ja muidugi tögada seda põhisegajat.
***
Eile ma magasin lihtsalt pool päeva maha. Ema suutis mind küll hommikul kümne paiku ehmatada. Helistas, küsis, et kas ma alles magan ja miks ma tööl ei ole. Mul jooksis korraks juhe kokku, et mis tööl. Kas polegi laupäev. Siis õnneks selgus, et hoopis ema on nats ajast maha jäänud. Sellised asjad une pealt kuulduna panevad ikka kahtlema küll endas.
Peale päeva maha magamist jõudsin ma veel shoppama kah. Muuhulgas sai raamaturiiul ühe Pratchetti juurde. Eelmine saigi just läbi. Aega võttis see viimane küll kaua. Kõigi teistega oli nii, et ei suutnud varaste hommikutundideni raamatut käest panna, seda viimast ei suutnud ma eriti kätte võtta. Vahel harva ja siis ka korraks. Aga see uus kindlasti meeldib mulle, vaatasin juba ära, kes peategelased on:)
