Reedel polnud teeoludel mu meelest vigagi. Kui mõned uimerdised välja arvata, oli täitsa normaalne sõita. Aga pime aeg on ikka pime aeg, ei saa neist uimerdistest mööda niisama lihtsalt, eriti veel sellistest, kes keset teed sõidavad ja niigi halba vaatevälja piiravad. Tavaliselt peale Raplat on tükk maad kurve ja käänakuid, kus möödasõit on riskantne ettevõtmine. Nii, et tavaliselt ma enne Lellet ei hakka üritamagi. Peale Lellet on 5 km sirget teed ja seal ma tavaliselt uimerdajate sabast minema saan. Seekord oli aga enne raudtee ülesõitu tee kinni. Politsei pidas kinni ja suunas teist teed pidi edasi (hiljem selgus, et seal vist juba hommikul üks bemm ja rekka kokku põrganud ja alles hilisõhtuks rekka kraavist välja saadud). Seekord sai siis pika sirge asemel sõidetud väikest käänulist metsavaheteed, kus üle 70 sõitmine tundus juba auto lõhkumine. Aga üldse ei kurda. Kedagi ei tulnud vastu ja mets oli hästi ilus ja valge. Ja tegelikult mulle meeldib tundmatuid teid pidi seigelda ja uusi kohti näha. Ja ma ei pea silmas linnas sõitmist.
Maal oli isegi natuke lund maas, aga laupäeva hommikul oli ikkagi üllatus, et öösel oli päris palju seda juurde sadanud. Kuna lumist pilti väga tihti ei näe meil sel talvel, siis tegin kohe pilti sellest:)
Täna oligi juba lumi asendumas lörtsiga, sõita oli üsna vastik ja linnas oli maa muidugi must.
Igatahes hoolimata sellest, et ema alati nädalavahetuse maal ära suudab rikkuda, on seal palju positiivset – kassid, lumi, saun. Seekord ei hakanud peale sauna pea ka valutama.
Linna jõudes sain omale enam-vähem etteplaneeritult külalised, kes tagastasid filme ja raamatuid ja tõid veel muusikat ja ühe ekstra raamatu. Nii armas:) Lennujaamas mul igatahes igav ei hakka.
Väike rahakoti paanika oli ka. Päris naljakas ja ootamatu lahendus saabus, kui rahakott ilmus välja võõrast taskust, aga see sinna sattunud oli ilmselt rahakoti omaniku käe läbi, kogemata:) Ja siis tegi veel üks korterinaaber süüa. Mida veel ühel pühapäevalt tahta. Minu meelest igati korda läinud ja mõnus. Rääkimata sellest, et mul oli neljapäevast veel pool veini järel.
