Nädalavahetusel sai siis avatud nii grilli- kui ka uisuhooaeg. Grillimisel suutsin ma küll kauem vastu pidada. Uisutamisel oli minu vastu tuul ja uisud. Ma kipun ikka unustama, et püsti püsimiseks ei pea paelu/klambreid viimase vindini kinni tõmbama, piisab, kui on normaalselt. Et jalas ei loksu, aga vereringet ka ei peata. Igatahes, kui jalad juba krampi kiskusid, ega siis enam uisutamine eriti õnnestunud, seda enam, et tuul oli ka vastu just mäest üles sõites.
Hea uudis on see, et paari kuu pärast peaks meie office kolima hakkama, ja me kolime uisutee kõrvale. Siis saab ilusa ilmaga tööle uisutada. Või näiteks autoga tööle minna ja lõunapausi ajal uisutada.
Ahjaa, shokolaadikaotaja isik on kah kindlaks tehtud – üks paadimatkaline, kes mu autos reisis. Kõigest pool kuud sõitsin shokolaad pingi all ringi.
Päh.. niipalju siis kevadest – neljapäevast ähvardatakse lörtsiga! lahe aprillinali küll..
