Asi ei ole üldse selles nagu oleksin ma äkitselt endale elu hankinud ja, et selle pärast ei ole aega blogida – seda ei maksa küll karta. Noh mitte, et peakski koguaeg, aga tundub, et vahel tulevad suured augud sisse ja siis on mul tunne nagu oleksin koduse ülesande tegemata jätnud. Ja need augud tekivad just siis, kui on plaan millestki kirjutada, või veel parem – algus on ammu ära kirjutatud ja siis lõpu jaoks ei leia seda õiget momenti enam. Küll pole viitsimist, siis on vaja tööd teha ja siis on üldse täiesti planeerimatult vaja kuskil õues kolada, kui tegelikult oled teinud rahuliku kodusistumise vbl ka pesupesemise plaani.
Aga ma luban, suvepäevade eri tuleb varsti, algus vedeleb juba mitu päeva draftide hulgas:) Lisaks ei saa ma kindlasti mööda minna tänasest õhtust, mis lõi taaskord täiesti segi minu plaani sel nädalal mitte juua. Homme tuleb ilmselt samasugune päev, sest sõber, kes ootamatult Eestisse otsustas tulla, lahkub juba kolmapäeva hommikul tagasi Itaaliasse. Ja ei, see ei ole SEE sõber.
Lisaks tahtsin ma veel eraldi teemat tegemata mainida ära, kuidas ma laupäevasest õhtulehest Stella rubriigist avastasin murekirjade hulgast Genialistide laulu sõnad. Terve laul oli ära trükitud. Algus tundus küll selline asjalik mure olevat, aga kui see järjest tuttavam tundus, siis lõpuks panin viisi ja sõnad kokku. Vastus oli ka, aga seda ma enam väga lugeda ei viitsinud. Igatahes, päris hea nali oli:)
