Arvake ära, kellel on täielik ajakriis. Ja kuna ma muud selle kriisiga peale ei oska hetkel hakata, siis ma maandan ennast natuke blogis. Ajavaras oli muide raamat, mille ma ostsin esmaspäeval koos Potteriga. Võibolla peaks seda lugema, ehk õpetatakse, kuidas aega juurde saada/varastada? Loeks, kui mul oleks aega lugeda, onju.. Potterit loen ma ka enne magamaminekut mõne peatüki kaupa. Õnneks on see inglise keeles loetud, muidu ma unustaks ju igasuguse töötegemise ja ainult loeks.
Praegu on tööl siuke aeg, et kõik asjad on vaja korraga teha ja kõigega on kiire ja kolleeg puhkab. Karauul noh. Hea ajastus tal muidugi, peaks mainima. Kuigi mulle tundub, et talle juba orgunniti homseks tööd. Lisaks on ühel kliendil kombeks päevas mitu korda meelde tuletada, et ikka neljapäevaks see asi tehtud saaks ja siis ta saadab veel mingi uue ülesande, et seda kah neljapäevaks vaja. Ma tõesti ei kujuta ette, mismoodi see kõik teoks saab. Aga siiamaani oleme alati õigeaegaselt asjad valmis saanud, seepärast ajabki see pidev tõmblemine närvi, sest nagunii ju tegelen sellega ja tean mis ajaks vaja, aga ikka on vaja muudkui torkida ja mind närvi ajada keset kõige kibedamat tööaega. Projektijuht muidugi võiks niipalju tark olla, et kui ta juba korra on sellise e-maili mulle saatnud, siis järgmised võiks ta endale jätta. Aga ju tal ka vaja oma murekoormat jagada kellegagi.
Ja siis on veel need kaks haltuurat, millega on ka jube kiire. Ja mis mõlemad on lõpusirgel, aga ma lihtsalt ei leia seda vaba hetke, et need ära lõpetada.
Noja siis oli ju vahepeal vaja käia vestlusel ja teha proovitöid ja täna saabus ühest teiesest kohast üks proovitöö soov ja sinna mu õhtu läkski, kuigi mul oli tõsine plaan täna teha selle närvilise kliendi tööd. Aga tundub, et ma pean homse päevaga kuidagi hakkama saama. Õhtu ka muidugi lisaks ja tegelt on see isegi reaalne, kui midagi vahele ei tule. Aga sellele lihtsalt ei saa iial loota, et ühtki asja vahele ei tule, seda enam, et kolleeg on puhkusel.
Ma olen vist hetkel mõtlemisest rohkem väsinud, kui konkreetselt töötegemisest. Sest ma pean muudkui mõtlema, millega on parajasti kõige olulisem tegeleda. Ja muretsema, kuidas ma kõik need asjad valmis saan õigeaegselt. Ja mis ma siin teen, kui mul tekibki võimalus töökohta vahetada, mul ju pole aega praegu mõeldagi sellele, rääkimata plusside ja miinuste tabeli koostamisest. Täna andsin pj-le ka teada, et on reaalne võimalus, et ma varsti lahkun, aga et ma samas ei suuda veel otsustada. Rääkisin põhjustest ka ja tema muidugi arvas, et asju saab paremini korraldada jne. Eks ta ole optimist ses suhtes, aga mina väga enam ei looda sellele. Sest neid jutte on ennegi olnud. Loodetavasti asjad siiski loksuvad ise paika. Hetkel on vähemalt see väga positiivne, et ma ei ole kaotanud oma tööotsimise oskust:) Muidugi praegusel ajal pidigi olema ju tööjõu puudus, seega on vist lihtsam sõelale jääda. Aga ikkagi on hea teada, et isegi neist vähestest kandidaatidest (tegelikult ma ju ei tea, kui vähestest täpselt) oled sa eelistatud. See tähendab, et ma võin seda töökohta ka kunagi hiljem vahetada, kui ma seekord seda otsust vastu ei suuda võtta. Et isegi kogu selle ajakriisi taustal paistavad mõned asjad üsna positiivsed.
Oh ja kuidas ma ometi peaaegu mainimata jätsin, et eile jõudsin ma isegi külla. Aga no eile ei olnud kohe mingit plaani õhtul tööd teha, päeval oli juba väss. Aga õhtune koduveini ja koduõlle degusteerimine oli täitsa hea vaheldus kodus istumisele. Mõlemad joogid olid täiesti omapärase maitsega ja lisaks ka joodavad. Ja ei mingeid kõrvalnähte hommikul, kuigi ma sellest veinist päris suure osa enda klaasi kallasin. Ja klaasist kõhtu ka muidugi. Lubatud liha küll ei pakutud, aga küll ma selle ükspäev perenaiselt välja pressin:) Kook ei ole ikka söök. S.t. kook oli hea, need mõlemad, aga ma tulin koju ja mul tekkis jube vajadus soolase toidu järele. Nii ma siis keetsin omale öist suppi. Ja õpetage keegi🙂 mulle, kuidas see õhtune mitte söömine käib. Ma tahaks ka oma kümnest lisakilost lahti saada juba. Kas lastekasvatamise raamtute kõrval mõnd iseloomu kasvatamise raamatut on ka meil välja antud?
