Ma pean vist omal nädalavahetuseks interneti ja muud kommunikatsiooni vahendid välja lülitama, et mitte tekitada omale illusiooni nagu oleks mul aega midagi muud, kui tööd teha. Vanast töökohast nimelt tuli sisse üks suur töö ja sellega on ka üsna kiire. Ja ega mu läpakas pole nii suurte failidega väga harjunud ka. Aga noh, ahne nagu ma olen, ma ei suutnud jätta kasutamata võimalust lisaraha teenida. Pealegi olen ma lisaks ka hea inimene ja tean, et mu ekskolleegidel läheks üsna raskeks, kui ma neile oma abistavat kätt ei ulataks. Eks nad võiksid ise ka nädalavahetusel ja õhtuti töötada, aga ilmselt on nad seal juba niigi üle koormatud.
Tegelikult ju oli seesama projekt, mille kohta ma töölt lahkudes ütlesin, et lõpuks ometi ma pääsen sellest. Aga no vähemalt ei suhtle ma enam kliendiga otse ja ma ütlen ka projektijuhile, et ta nõmeda alatooniga kirju enam mulle edasi ei saadaks, muidu ma keeldun edasisest koostööst. Närvid on ka olulised.
Viimane tass matet tuli ka täielik lurr välja. Eelmised olid täiesti joodavad ja tee maitsega, viimane aga on puhas keedetud vesi väikse roheka tooniga. Aga päris uut enam ei viitsi teha, sest tööpäev varsti läbi saamas ja see puru põhja vajumine võtab omajagu aega. Sõel jäi täna maha.
Täna saab siis üle pika aja taas autoga sõita. Kuna tööle enam autoga ei käi, siis polegi nädala sees rooli asja. Mis praeguse bensiini hinna tõusu juures on vist ainult positiivne. Ma loomulikult unustasin ka bensiini võtta enne hinnatõusu ja paak on üsna tühi. Aga jalakäimine on küll mõnus, kuigi need külmad ilmad muidugi rikkusid asja natuke ära. Tänase pakasega oli küll jube kiusatus trammi peale minna, aga sain siiski sellest soovist võitu.
