Aega läks, aga hakkama sain lõpuks. Selle ammu plaanitud reinstalliga nimelt. Arvuti on mõnusalt kiire ja pilt on ka kuidagi selgem, tea, kas õnnestus seekord mingid paremad graafika vidinad installida. Plaadil on ju nii suur valik ja seekord ma võtsin sealt rohkem asju, mingeid selliseid nupukesi on ka tekkinud, mille tähendust ma veel pole teada saanud ja wifi, mille tööle saamisega ma muidu alati mässanud olen, oli üks pea esimesi asju, mille tööle sain. Pigem oli hiljem kodus probleem, et aga mismoodi see kaabli internet tööle hakkab. Aga meeletu ajakulu ikka küll ja tükk mässamist. Hakkasin muidugi alles õhtul kell viis pihta ka, kuigi olin plaaninud ta juba hommikul vaikselt toimetama panna tööl. Kuidagi ei leidnud seda vaba momenti, et varem alustada. Ja praegu on ka veel enamus programme installimata. Hädavajalik nagu msn ja viirusetõrje ja mingi faking xp codec pack oli ka veel vaja daunlõudida, et üldse msn tööle hakkaks. See Live msn on ju nii vinge proge, et tahab samaväärset tarkvara, muidu keeldub koostööst.
Ma pold jälle tükk aega reinstallinud ka, pidin partitsioonide muutmist ikka üle küsima tuttavatelt. Viimati sai telefonitsi juhendamise teel tehtud ühest kõvakettast kaks, nüüd aga tegin kahest jälle ühe. See oli ka üks põhjuseid, miks ma tööl tahtsin tegeleda asjaga, et oleks töö arvut kõrval olemas ja võimalik msn-i kaudu tuttavatelt nõu küsida. Rääkimata sellest, et kogu selllel installimise protsessil pold ju vaja kätt hoida ja sai samal ajal muude asjadega edukalt tegeleda.
Homme jätkan programmidega, kui viitsin. Muidugi ühe asja ma unustasin. Olen küll mitmeid kordi teinud reinstalli, küll oma läpakale, küll tööarvutitele ja iga kord on mul esimene asi olnud kopeerida oma rss lingid ja bookmargid ja seekord selle osa ma unustasin täiesti. Eks läks jah kiireks natuke sellega ja siis jõudsin D kettalt stuffi ära kopeerida ja arvasin, et ongi kõik. Õnneks on mul igasugu vanadest aegadest tehtud selliseid olulisi lingi nimekirju, seega vast midagi väga olulist kaduma ei läinud. Aga veider on küll natuke, et iga aadressi ja parooli peab jälle otsast peale sisse toksima, ei mingit historyt..
***
Hommikul ärkasin selle peale, et akna taga toimus mingi suurem kokkupõrge. Üks buss oli autoga kokku saanud. See sama koht, kus vasakpööret tegeval bussil ja parempööret tegeval muul sõidukil on mõlemal roheline tuli. See sama koht, kus minagi olen hoolega pidurdanud, et bussiga mitte kokku põrgata. Ja ma tahaks tõesti, et keegi seletaks mulle ära, mis reeglid sellel ristmikul kehtivad. Ma saan aru, et bussid seal parema käe reeglit igatahes ei tunnista ja lõpuks jääb neile lihtsalt tugevama õigus. Aga päriselt ka, kas neile siis kehtib seal mingi eriline reegel, mida ka kõik mitte tallinlased ka peaksid teadma? Igatahes oli akna all kõvasti jauramist kuulda, kõigile põles ju roheline tuli.. Tahaks tõesti teada, mis case sellega on ja kellele õigus jääb. Mitte, et ma plaaniks oma õigust taga ajades bussidega jõudu katsuda, aga kui ikkagi juhtuks midagi, mis variant siis oleks? See välismini äärne tänav on ka endiselt väga ohtlik reegleid järgiva autojuhi jaoks, kuigi hetkel seal vist ehitustööde tõttu paigaldatud lausa kollased madalale asetatud topeltmärgid. Ei mõika ka see, alles hiljuti päästis mind tahavaate peegel ja pidurid järjekordsest otsesõitjast, kellel oli lubatud ainult vasakule pöörata. Vähemalt selliste igapäevaste kitsaskohtade juures oskad juba oodata selliseid ja oled topelt tähelepanelik, aga võõral tänaval, võõras linnas sa ei oska ju aimata, et liiklusmärgid on mõnele pigem soovitus, kui kohustus..
Aga sellest meie ristmikust rääkides veel.. autodele on see vasakpööre seal üldse keelatud, aga ega see neid takista, kuigi tagasipöörde koht on seal samas, mõned meetrid eemal. Olen seal kahe auto kokkupõrget ka pealt näinud ja see, kes rikkus eeskirju, kihutas minema. Taksojuhid muidugi arvavad, et neile on ka see bussidele ettenähtud pööre lubatud. Aga noh, mitmed taksojuhid arvavad, et punane tuli fooris pole ka neile keelav märguanne. Muidugi on ka mitte taksojuhte selliseid, aga ma olen ise lihtsalt rohkem just taksiste näinud punasega jalakäiate teed ületamas. Mis need tühipaljad jalakäijad ikka väärt on, pole ju loetud eksju..
Aga see hommikune sebimine akna taga kestis oma tunnikese. Ega mul enam und ei tulnud peale seda, tegin vahepeal telefoniga mõne pildi ka (kui ma jälle telefoniga blogimise selgeks saan, teisisõnu telefoniga internetti, siis riputan mõne siia.. muidugi, kaabel on mul ka, aga see eeldab jälle üht pisikest installimistööd ja ma seda küll hetkel ei viitsi..), kokku käis seal vähemalt kaks politsei autot, tuletõrje, mingi vilkuritega masin veel ja bussid muudkui ootasid mu akna all parempööret, sest ei mahtunud lihtsalt sõitma. Nägin kui tee vabaks tehti, kuidas siis vähemalt 6 bussi järjest akna alt läbi sõitis. Vaesed tööinimesed, kes vbl terve selle aja bussis ootasid olukorra lahenemist.
Ja viimaste teadete kohaselt kauaks mul seda põnevust ei pruugi jätkuda. Nimelt teatasid mu korterinaabrid eile, et ei taha enam siin elada. Mis ühelt poolt on nagu juhhuuu, eks, et nüüd saaks otsida mõned oma sõbrad, mitte kellegi teise sõbrad.. aga teisalt, olles isegi surmani tüdinenud sellest jamast siin, tegin ma ju juba ostuplaane. Et mõnes mõttes hea ajastus, kui me kõik korraga tahame välja kolida. Aga juhul, kui mulle laenu ntx ei anta või ma otsustan, et ma ei taha järgmised 30 aastat panka orjata, siis ma ikkagi jääks veel siia, sest nii normaalset ja soodsat ja sellise asukohaga ei leia hetkel mitte kuskilt ilmselt. Eks see kommuunielu tüütab küll, aga mind ilmselt ikkagi siin inimesed ja nende igapäevane käitumine pika aja peale tüütas ära. Võimalik, et teisi samamoodi. Ja muidugi, teistel on siin vaikselt mingid suhte moodi asjad ka tekkinud ja asjade loomulik käik, et tahetakse pigem omaette olla.
Igatahes, ma pean nüüd varakult oma võimalusi hakkama uurima. Ja pealegi on mul veel katseaeg, see teeb asja tiba keerulisemaks. Igatahes, ma muidugi olen mõttes juba oma uue korteri ära sisustanud, aga kas sellest ideest ka reaalselt asja saab, selgub ilmselt alles mõne aja pärast. Vähemalt on üks sõbrants kinnisvara ärisse end tööle sokutanud ja tema firma poolt ollakse valmis igati toetama hinna alla kauplemises:) Muidugi, parim variant oleks nüüd lotoga võita, sest need intressid mind ilmselt hauda ajavad.. aga noh, vara veel sellest.. mul hetkel suuremaid probleeme, kui intressid..
Kohati tundub jälle, et asjad loksuvad ise paika.. et meil kõigil järsku see idee minema kolida tuli.. miks ei peaks siis ülejäänud osa paika loksuma. Pealegi horoskoopki lubas, et mul aasta alguses on rahaline seis hea, ja see on täiesti täppi läinud – suutsin kahe kuuga mitu võlga ära maksta, mille maksmise olin aasta peale muidu planeerinud. Muidugi haltuurad ei hüüa ka ju tulles. Seekord tuligi ootamatult neid järjest mitu pluss üks eelmise aasta haltuura tüüp avastas järsku, et pole mulle veel raha maksnud. Muidugi siiamaani pole, kuigi lubati. Eks ma seekord siis tuletan ise meelde. Aga tundub ju loogiline, et kui aasta teisesse poolesse enam pappi ei lubata, siis ehk on sinna mingi laenuorjus tekkinud. Teine variant on muidugi töötuks jäämine, aga seda ma hetkel ei karda. Mitte ainult sellepärast, et töökoht tundub hetkel täitsa mõnus ja kaalun sinna püsima jäämist, kui lubatakse, aga ka selle tõttu, et viimatine töö otsing näitas, et mul ei teki probleemi uue koha leidmisega. Vähemalt mingi progress on vahepeal toimunud. Mingid plaanid on küll täitmata veel, aga see on juba iseloomu küsimus.. ja seda mul tõesti ei ole eriti.
Oh pagan, kirjutasin juba pika romaani valmis ja kuhu ma nüüd selle reede õhtuse virina mahutan? Olgu, ma jätan täna kirjutamata sellest, kuidas ma üle pika aja taas emaga kaklesin. Kui homme tuju tuleb ja aega on, siis virisen natuke. Aga ma sain juba mitmele lähisugulasele kurta ja ilmselt end piisavalt välja elada, et blogivirin jäi seekord tahaplaanile.
***
Homme olen natuke sotsiaalne.. Sisaliktibina agiteerimise tulemusena lähen kuulan homme muusikat:) Kutse on käes. Teel kutseni ja poodi ja poest tagasi nägin üht ekskolleegi. Pikalt pold aega lobiseda aga tore taaskohtumine oli. Et sinna poodi ma läksin ju umbes nii, et mitu korda mõtlesin, et aga mida ma sinna ronin, endal raske läpakas ja peaaegu sama raske kõvaketas käeotsas, et on veel vaja poest ka mingi raskus kaasa haarata. Viimased trepiastmed oli küll tunne, et sellist füüsilist trenni pole enam tükk aega teinud. Lihtsalt riietus oli natuke vale. Aga näe, iga asi millekski hea. Kusjuures ma poleks seda ekskolleegi tähelegi pannud, aga ma vaatasin, et mingi idikas tuleb autost välja ja jätab tuled põlema. Aga oh seda üllatust, tal auto tuled kustusid ise ära. Nagu onju esimest korda näeks sellist. Aga jah, siis kuidagi jäigi pilk tüübi peale ka ja selgus, et on hoopis täitsa tuttav tüüp, kes kiirustas sinna samasse hoonesse, mida minagi olin äsja kutse kätte saamise eesmärgil külastanud. Ja muidugi tänu väiksele poekülastusele sain ma järgmise nädala sauna jaoks meresoola varutud ja lisaks oli mulle antud juustu tellimus, mis sai kah kohe täidetud. Oh, ja need stokmanni apelsinid olid nii njämmad, et ma pean nende pärast homme vist uuesti minema.
Noh, igatahes ma tean, et mul on vähemalt üks lugeja, kes viitsib ilmselt ka neid pikki jutte lugeda ja kui ma pole mõnda aega kirjutanud, siis küsitakse. Tervitan siinkohal õde:)
Kell võiks muidugi minu üllitiste ajal natuke aeglasemalt edasi liikuda.. jälle on salamahti öö tulnud ja uus kuupäev kah..