Ei teagi kohe, millest alustada. Võibolla sellest, et täna enne lõunat olin ma lõpuks otsustanud, et vaatan ikka pulmasaate köögipoole kah ära, eriti kuna sõbrants kenasti kutsus oma kätt hoidma. No ilmselt ei olnud see parim otsus minu elus. Eks asi tundus kahtlane juba siis, kui sain teada, et külalised (ehk sõbrad) istuvad koos paarikestega, seega sõbrantsi käehoidmine sai siis juba välistatud. Noja siis selgus, et peale minu seal niisama kõrvaltvaatajaid polegi rohkem, kõik olid külalised või muud telgitagused tegelased (mitte, et ma teglikult sõber poleks onju, lihtsalt ei olnud külalise staatusega sõber:)). Kusjuures oleks siis mingid pikad jutudki räägitud sõpradega. Mingi ühe lause pärast pidid nad vaesekesed kogu selle aja seal istuma.
Mul on küll meeles, kuidas Maido algusest peale kutsus saate publikusse nagu oleks neil oluline osa seal saates. Seekord aga aeti publik (s.t. mina ja veel üksikud eetrisse pääsu ootavad külalised) meie vaatega istekohtadelt minema, et me kaadrisse ei jääks. No vähemalt andsin ma aplusi ajal oma osa. Aga muidu oli selline tühi istumine, näha oli midagi vaid siis, kui ekraanil mingeid klippe näidati. Kuulda polnud ka eriti midagi peale saatejuhi ja reziipuldi meeste, kes märku andsid, millal plaksutada ja millal musitada jne.
1.mail pidi olema siis otsustav saade ja olin sinna plaaninud ka minna, aga ausalt, kui see samasugune saab olema, siis ma kindlasti ei lähe. Aga ega ma kahtse seda käiku, sest nüüd on vähemalt korra käidud ja nähtud. Aga seal oli kohutavalt külm. Mul oli võimalus olla terve see aeg kampsuni ja jopega ja ma ikkagi külmetasin, täitsa kahju neist, kes seal 4 tundi paljaste õlgade ja õhukeste pluusikestega istuma pidid. Aga see seletab seda üksteise embuses istumist, sooja pärast noh. Ma oleksin ilmselt kogu selle puudrikorra all ka ikkagi sinakalt kahvatanud selles temperatuuris. Mult isegi küsiti, kas tahan järgmises osas ka sõprade hulka minna (oleksin näiteks rääkinud Suure Tõllu ja kalade lugu), praegu on küll jube hea meel, et ma ära ütlesin. Ma annan parem oma panuse blogis ja kiidan ikka Maidot ja Evelyni, kes kogu sellest bling blingist hoolimata on jäänud iseendaks. Ma üldse mitte halva pärast, aga teised paarid jätavad ikka jube beibeliku ja võltsi mulje. Veendusin, et kaadritagune mulje neist on täpselt seesama, mis telekasse jõuab.
Kui see lõpmatuna tunduv üritus meil lõppes, läksime sõbrantsiga sööma ja teed jooma, et lõpuks ometi sooja saada ja hommikusöögile kah natuke lisa tekitada enne, kui päris õhtu käes. Aega läks, aga lõpuks enam ei olnud külmavärinaid. Scotland Yardi lastepraad nägi küll tunduvalt kehvem välja, kui tükk aega tagasi, kui seda viimati tellisin ja seda hinda ta kindlasti väärt polnud, aga suure näljaga sobis seegi väga hästi. No ja siis võtsime ette osturalli. Ma muidugi ei saa iial jätta kirumata neid rallisid, et millised massid aetakse kokku ja mille nimel, aga tegelikult oli täna üllatavalt mõnus käik. Ilmselt selle tõttu, et ma ei käinud osturetkel üksi ja tänu sõbrantsi soovitusele leidsin endalegi midagi. Tavaliselt üksi ma ei viitsi miskit väga uurida ja massidega võidelda, seltsis ikka segasem. Ja muidugi mulle on alati kasuks tulnud see, kui keegi kaasa jõlgub ja tundub, et saan alati häid soovitusi ja mitte ainult riiete osas. Ise ma pole ju nii kogenud poodleja ja käin põhiliselt vaid toidupoes, seega igasugune abi ja seltskond on teretulnud. Ainuke mida ma eriti teha ei viitsi, on riiete selga proovimine. Aga sedagi reedel tegin ja sõbrantsi soovitusel sain omale nunnu uue valge pluusi, mille ma siis juba samal õhtul ka punase veiniga sisse õnnistasin. Õnneks oli kodus eelmise punase veini ja valge pluusi kokkupõrkest veel alles plekieemaldajat ja sellega sai pluusi ikka uuesti valgeks.
Peale kaubamaja külastust puhkasime natuke jalga ja jõime natuke vett, et jõudu koguda ja siis juba plaanisime vist laiali minekut, kui millegipärast tuli mõte, et jõuab veel stokki veini ostma ka. Kohapeal unustasime end kohe parfümeeria osakonda ostlema ja alkohol oli kui peast pühitud. See küll meenus mingil hetkel, kell isegi polnud veel kaheksa, ja ma läksin veinivalikut uurima. No miskit põnevat polnud ja neid järjekordi nähes ei tahtnud ma isegi mingit oma tavapärast lemmikut korvi pista. Läksin sealt sama kiirelt tagasi ja siis väike toiduka põige ja oligi selleks päevaks korras. Jalad lõid ka juba tuld välja ja eks selle mõjul sai üks jalakreemgi ostetud. Kusjuures ma kodus proovisin ja tundub, et ei olnud mõttetu ost.
Kaubamajas muide käisime muusikaosakonnast läbi. Vaatasin ära, et mis see trummikomplekt endast kujutab ja mis maksab. Täitsa viisakas komplekt oli. Kui mul oleks see summa arvel old, siis poleks vist ost isegi välistatud olnud. Aga mind pani kahtlema see ka, et taldrikuid polnud vist komplektis. See, kas mu korterinaabrid trummidega leppinud oleks või, et kas mul neid kuskile üldse panna oleks, ei tulnud mul pähegi:) Noh ja siis punast delli läpakat jäin ka seal piiluma, aga siis selgus, et paremad mudelid osteti hommikul juba ära, seega kui üks minu jaoks ülioluline komponent juba puudu oli, oli sealt juba lihtsam lahkuda. Aga jällegi, seltskondlikult oli seal viiendal korrusel ka palju mõnusam käia ja arutada ühe või teise asja üle.
Seda ei suuda ma muidugi isegi päriselt uskuda, aga meil on plaanis homme jälle minna. Kuigi homse kohta mul vist konkreetseid soove polegi. Tänase kohta üks oli ja selle sain ma täidetud. Polnud isegi kuldkalakest vaja selleks. Eks paista, mis vaesed tallaalused homme sellest arvavad.
