Et siis killud toovad õnne jah? Sellega on nüüd siis muretu.
Igatahes juhtus see, et ma sain lõpuks ise ka siin korteris klaasi lõhkumisega hakkama. Muidugi tegu minu isikliku klaasiga, keegi teine seda taga nutma ei jää. Mina ka mitte väga, sest nendest klaasidest on vist ka juba kaks minu osaluseta läinud. Ja õnneks ei olnud tegu ühega mu nunnudest veiniklaasidest. Küll aga oli seal klaasis vesi sees, nii et põrand sai nüüd ka pestud vee ja klaasipuru seguga. Et ärge paljajalu külla tulge igaks juhuks.
Huvitav, kas need killud ka õnne peaksid tooma, mis meil siia akna alla aegajalt tekivad. Ise vist eriti õnnelik ei oleks.. Täna jälle oli üks mats, kus üheks osapooleks oli takso, mille juht oli vihane ja karjus ja vehkis kätega. Millegipärast kahtlustan teda ennast süüdlaseks. Sest mu meelest taksojuhid sõidavad täiesti hullumeelselt ja punast tuld nad ka alati ei tunnista. See muidugi ei tähenda, et kõik teised juhid on korralikud ja ei eksi, lihtsalt rikkumiste protsent tundub taksistidel olevat suurem.
Aga neid matse siin ikka näeb ja kuuleb. Ja enamus juhtub üsna sama koha peal.
Millegipärast mu igapäevane plaan “täna lähen varem magama” ei õnnestu kuidagi. Ja kui kell on juba 1 saanud, siis pole enam eriti vahet kah onju.
